/nginx/o/2015/01/15/3681341t1h270d.jpg)
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles 51. julgeolekukonverentsil Münchenis, et Ukraina kriis on otsustavas faasis ning lääneriigid peavad teadvustama võimalust, et Ukraina enesekaitsevõimet on vaja toetada.
President Ilves Müncheni julgeolekukonverentsil: Ukraina kriis on otsustavas faasis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedest tänaseni toimuval Müncheni julgeolekukonverentsil esinesid tugevate poliitiliste kõnedega Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Ameerika Ühendriikide asepresident Joe Biden, senaator John McCain ja Ukraina president Petro Porošenko; samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa välisministrid.
President Ilves pidas oluliseks kantsler Merkeli sõnu, et Venemaa on agressiooniga Ukrainas üheselt rikkunud rahumeelse kooseksisteerimise reegleid Euroopas: rikutud on piiride puutumatust ja konfliktide rahumeelse lahendamise põhimõtteid. Kantsler Merkel pidas tähtsaks keskenduda eelkõige diplomaatilise lahenduse leidmisele.
Eesti riigipea rõhutas diskussiooni ajal, et Ukrainas sõdival või sõdimist toetaval Venemaal on otsustav edumaa relvastuses ja Minski kokkulepet ei ole reaalselt täidetud, mistõttu tuleks teadvustada võimalust, et lääneriigid peavad peatselt asuma Ukraina enesekaitsevõimet otsustavalt toetama. Kriis on otsustavas faasis.
Ta meenutas emotsionaalselt, et 1961. aastal, kui rajati Berliini müür, ei rakendanud lääneriigid NSV Liidu bloki vastu jõudu, kuid sellest hoolimata lõpuks liberaalse demokraatia ideed võitsid ja müür lammutati.
President Ilves leidis USA asepresident Bideni kõne olevat ajalooliselt jõulise ja selge sõnumiga, milles Eestile on tähtis lausung, et Ühendriigid ei lepi mitte kunagi mõjusfääride poliitikaga. Samuti rõhutas asepresident Biden korduvalt, et igal riigil peab olema õigus oma liitlasi ise valida.
Ukraina presidendi Porošenko emotsionaalne pöördumine näitas, et ukrainlased on väsinud sõdimast nagu ka pidevast tõestamisest, et Vene sõjaväelased sõdivad nende territooriumil.
«Loodan, et president Hollande’i ja liidukantsler Merkeli püüdlused saavutada rahu päädivad püsiva rahuleppega, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisega ja rahvusvahelisest õigusest kinnipidamisega,» ütles president Ilves.
Ukraina teema oli arutelude keskmes ka Eesti riigipea kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistö, USA endise välisministri Madeleine Albrighti ning Sloveenia presidendi Borut Pahoriga.
President Ilves esines paneelis koos Kiievi linnapea Vitali Klitško, Rootsi endise välisministri Carl Bildti ja tuntud mõttekoja International Crisis Group juhi Jean-Marie Guehennoga ning rääkis Eesti reformikogemusest.
«Sisepoliitilised ja majanduslikud reformid Ukrainas on möödapääsmatud, ka korruptsiooni vähendamisel, ning hoolimata sõjategevusest Ida-Ukrainas soovitan ma teil oluliste reformidega alustada kohe,» pöördus Eesti riigipea Ukraina esindajate ja Ukraina sõprade poole.
Kitsa ringi kõrgetasemelisel küberteemalisel õhtusöögil rõhutas president Toomas Hendrik Ilves Eesti kahefaktorilise audentimise olulisust. See tähendab, et online-maailmas ei piisa enam ühest salasõnast oluliste andmete kaitsmiseks, kahefaktoriline audentimine muudab meid aga küberrünnakutele vähem haavatavaks.
«Kui suur osa meie igapäevasest elust, meie tegevustest kolib digiruumi, peame selle kaitsmisel olema väga hoolikad, leidlikud ning muidugi teadlikud võimalikest riskidest küberruumis ja võimalustest neile ohtudele vastu seista,» ütles president Ilves.