/nginx/o/2008/08/06/62868t1h88b6.jpg)
Kultuuriministeerium otsustas pärast arupidamist Kaunite Kunstide Nõukojaga, et ei kooskõlasta rahandusministeeriumi ettepanekuid hasaartmänguseaduse muutmiseks, millega vähendataks Kultuurkapitalile minevat osa hasartmängumaksu laekumisest.
Kultuuriministeerium ei kooskõlasta hasartmänguseaduse eelnõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et sai rahandusministeeriumi ettepanekust vähendada Kultuurkapitalile (kulkale) minevat raha teada e-õigusest, kui eelnõu sinna välja pandi, ja see tuli talle suure üllatusena.
"Ma tõesti ei tea, kust selline ettepanek tuli. Meie soov oli, et kultuurile minev osa hasartmänguseaduses suureneks," lausus Jänes. Juba juunikuus saatis kultuuriministeerium rahandusministeeriumile kirja, kus soovis, et kulkale eraldataks hasartmängu maksu laekumisest 3 protsenti rohkem kui seni ja selle jagamise proportsioonid ehitistele ja tegevuskuludeks säiliks.
Kultuuriministeeriumi ettepanek on, et riigieelarves nähakse ette 49 protsenti kulkale, millest 63 protsenti läheks kultuuriehitistele.
Rahandusministeerium soovis ehitistele mineva raha kulka eelarvest välja võtta, mis tähendaks ka Kultuurkapitali seaduse muutmist, mida kultuuriministeerium ei pea põhjendatuks.
Kultuuriministeeriumi soovi järgi läheks lisaks 1 protsent hasartmängusõltlaste raviks, 3 protsenti Punasele Ristile, 8 protsenti siseministeeriumile
regionaalinvesteeringuteks, 4 protsenti laulu- ja tantsupeo sihtasutusele, 7 protsenti olümpiakomiteele ja 28 protsenti mitmesugusteks toetusteks abi vajavatele inimestele.
Omapoolse vastutulekuna on kultuuriministeerium valmis laulu- ja tantsupidudega seotud tegevusteks minevat osa vähendama varasemalt kuuelt nelja protsendi peale, suurendades samavõrra siseministeeriumile minevat osa.