Jala kaotanud sõdur soovib Afganistani naasta

Afganistanis jala kaotanud sõdur Andrei Vesterinen. Foto: Liis Treimann

Aasta pärast novembris loodab nooremseersant Andrei Vesterinen minna uuesti Afganistani missioonile, kuigi kaks aastat tagasi jäi ta seal jalast ilma.

Eile hommikul pani Andrei Vesterinen vormi selga, kuigi tegelikult on ta puhkusel. Ta läks Aare Viirmaa matustele, kes oli Afganistanis mõlemad jalad kaotanud ja end seetõttu pühapäeval maha lasi. «Ta püüdis olla positiivne,» meenutas Vesterinen Viirmaad, kellega ta oli Inglismaal koos ravil käinud.

«Tal oli raskem kui mul, ta kaotas mõlemad jalad,» lausus Vesterinen, kes ise jäi kaks aastat tagasi Afganistanis pommiplahvatuses ilma paremast jalast. «Ta oli tugev mees, käis kogu aeg jõusaalis, ent ta meeleolu kõikus,» ütles Vesterinen.

Kuna Viirmaa elas Pärnus, siis Tallinnas elav Vesterinen teda viimasel ajal enam ei näinud. «Mulle oli see väga suur šokk, kui ta surmateade tuli,» lausus Vesterinen.

Üks eesmärkidest
Täna on tal järgmised matused – maetakse esmaspäeval Afganistanis plahvatuses hukkunud nooremseersant Herdis Sikkat. Viimast Vesterinen ei tundnud, aga kuna ta tunneb mõlema lahkunu perele väga kaasa, siis peab vajalikuks matusele minna.

Mõlemast surmast sai ta teada samal päeval. Kas see ei tekitanud kõhklusi, et kas ikka tasub Afganistani tagasi minna? «Kui ma valisin selle tee, siis ma jätkan,» teatas Vesterinen. Aga miks küll? «Ma olen sõdur. Afganistan pole küll mu elueesmärk, ent see on üks mu eesmärkidest,» lausus ta.

Kui Vesterinen pärast jala kaotamist uuris võimalust jätkata kaitseväes ja minna ka uuesti missioonile, siis lubati kõrgemalt poolt, et põhimõtteliselt on võimalik Afganistani tagasi minna küll, ent mitte jalaväelasena külatänavatele, vaid tagalatoetusüksusesse. Nii alustaski ta eelmisel aastal ettevalmistusi Afganistani naasmiseks.

USA armee on saatnud amputeeritud jalaga sõdureid ka mägedesse lahingüksustesse võitlema, ent Eesti kaitseväe jaoks on jäseme kaotanud kaitseväelased nii uus probleem, et nad pole selliseks asjaks veel valmis. Kui Vesterinen lastakse välismissioonile tagalas teenima, on see kaitseväes juba seninägemata tase.

Eelmisel aastal käis ta kolmekuulistel kursustel, mille lõpetamise järel sai temast nooremseersant. Üheks tipphetkeks tema jaoks kujunes 18 kilomeetri pikkune rännak keerulisel maastikul 15 kilo varustusega.

«Mult küsiti, kas ma tahan rännakule minna. Ma siis mõtlesin, et äkki õnnestub,» ütles Vesterinen. Esimesed viis kilomeetrit käis ta suuremate raskusteta ära, siis pakuti talle võimalust istuda auto peale.

Ajateenijaid välja õpetama
Ta otsustas jätkamise kasuks hoolimata sellest, et sellest kohast alates läks maastik keerulisemaks, seal oli sood, metsa ja lumi oli maas. Ühe korra pidi ta ka pausi tegema ja korraks proteesi ära võtma, sest valu läks liiga suureks. «Viimased paar kilomeetrit olid kõige raskemad, ent siis ei saanud ju enam pooleli jätta,» kirjeldas Vesterinen.

Ent kursuste ajal tegi ta kaasa kõik, mida teisedki, näiteks viibis nädal aega välilaagri ilma telkideta, ööbides kaevikus.

Pärast puhkust läheb ta lühikesele kursusele ja seejärel asub instruktorina sügisel logistikapataljoni tulevaid ajateenijaid välja õpetama. Temast saab üks neist ajateenijate silmis kurjadest inimestest, kes kontrollivad, kas voodid on korralikult tehtud, saapad läikima löödud ja muud olulist, millega värsked sõdurid harjuma peavad.

Uuel aastal lõpetab ta praeguste plaanide kohaselt ajateenijatega tegelemise ja hakkab õppima soome keelt, et minna Soome koolitusele relvade hooldust ja parandamist õppima.

Ja kui kõik läheb hästi, siis võib ta järgmise aasta novembris minna Afganistani missioonile kas siis relvatehnikuna või logistikuna, kes toetab tagalas lahingutes osalevat kompaniid. Temaga samal ajal kavatseb missioonile minna veel üks varem Afganistanis pöördumatuid vigastusi saanud mees.

Kaitseväelaste garantiid

•    Ka töövõime jääva kaotuse korral üritatakse leida inimesele kaitseväes  töökoht. Välja on käidud põhimõtteline lubadus, et kes vastab tingimustele, võib saada välismissioonile teenima.
•    Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele maksab riik töövõimetuspensioni.
•    Kaitseväelastele tagatakse teenistusülesandeid täites saadud vigastuste korral ka tasuta arstiabi ja taastusravi. Põhimõtteline lubadus on tagada nii ravi kui taastusravi sõduritele elu lõpuni, ent tegelikult taastusravisüsteemi alles luuakse.
Allikas: kaitsevägi