«Samuti ei saanud me vajalikku kohtupraktikat selles, mida peaks väidetav teose prototüüp tõendama, et saaks otsustada tema seotust autori poolt looduga,» ütles Mägi-Rohtmets reedel BNSile. «Küll aga saime teada, et Eestis teose lõppu lisatud «lahtiütlemine» ei oma mingit tähendust, kui keegi leiab, et film on tema elust.»
Vandeadvokaadi sõnul on see ainulaadne, sest Euroopas ja mujal arenenud maailmas järgitakse kohtupraktikat, mis loodi Rasputini elust tehtud filmiga, kus filmile lisati teave, et see ei tugine ühegi isiku tegelikule elule.
«Siis ei ole võimalik väita vastupidist. Kunst hangib oma ideed elust enesest, seega on alati võimalik väita, et teoses on kasutatud kellegi isiklikke andmeid. Peale «Magnuse» jõustunud kohtuotsust võib öelda, et riskivaba on luua elutut kunsti, mis ei puuduta ega mõjuta kedagi,» ütles Mägi-Rohtmets.
Tema sõnul ei ole Kadri Kõusaarel filmi «Magnus» levitamise ja avaldamise õigust ja seetõttu filmi avaldamise keelamine tema olematut õigust ka ei mõjuta. Kellelgi teisel see kohtuotsus filmi avaldamist ja levitamist ei keelanud, kinnitas vandeadvokaat.
Reede õhtuks polnud Kadri Kõusaar veel otsustanud, kas esitada kaebus Euroopa Kohtusse või mitte.
Neljapäeval ei andnud riigikohus Kõusaare kaitsja Mägi-Rohtmetsa kassatsioonikaebusele menetlusluba ja seega jäi mängufilmi «Magnus» avaliku esitamise keeld järgnevaks 15 aastaks jõusse. Jõusse jäi tänavu aprilli lõpus tehtud Tallinna ringkonnakohtu otsus, mille järgi on filmi näitamine keelatud 2025. aasta 31. detsembrini.