Valga ja Narva esindajad arutavad, kuidas peaksid omavalitsused tegutsema elanike arvu kiire kahanemise olukorras. Valgas püütakse taasasustada ajaloolist kesklinna, Narva pole veel probleemi teadvustanud.
Piirilinnad otsivad väljapääsu elanike arvu vähenemisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga linnaarhitekti Jiří Tintěra sõnul on Valga 25 aastaga kaotanud kolmandiku elanikest, vahendasid ERRi raadiouudised. 3000 krundist on praegu kasutusel kolmandik, linnas on palju mahajäetud maju. Eriti hull on lugu ajaloolise kesklinna osaga.
«Kõige rohkem on maha jäetud hoonete seas just neid väärtuslikke, kesklinnas asuvaid 100 aastat vanu maju,» rääkis Tintěra.
Linnaarhitekt selgitas, et selline olukord mõjutab väga tugevalt seda, kuidas inimesed linnas käituvad. «Kui nad näevad, et see omamoodi tunnusmärk – kesklinn – kiiresti laguneb, mõjutab see paratamatult ka nende tegevusi, usku linna tulevikku ja seda, kuidas nad ennast linnaga seostavad,» ütles ta.
Seepärast on vaja olukorda muuta – inimestel peab olema usk, et linnal on ka 20–30 aasta pärast tulevikku. Tintěra sõnul ei ole muud võimalust, kui et linnavõim peab sekkuma, maja maja haaval rekonstrueerima ja elanikele kortereid välja üürima, soodustades rahva koondumist kesklinna. Sellega peaksid arvestama ka peaaegu kõik Eesti linnad.
«Kõik linnavalitsused loodavad, et nad saavad väga kiiresti kuskilt elanikke juurde – aga seda ei juhtu. Kelle arvelt?» arutles Tintěra. Tema sõnul tuleb linnapiirkondi kohandada selliseks, et need oleksid seal elavatele inimestele mugavad ja ilusad ning nad tahaksid seal elada.
Valga linnaarhitekti sõnul on väljakutse ühele linnale selgelt üle jõu käiv, kuid esimene samm on olukorra teadvustamine.
Narva elanikkonna kahanemise tempo on Valgaga võrreldav, kuid olukord veidi erinev. Tühje kortermaju piirilinnas veel ei ole.
Narva suurim erinevus Valgast on Narva linnaarhitekti Peeter Tambu arvates see, et Valgas on probleemi teadvustatud ja sellega on hakatud tegelema, Narvas veel mitte. «Narvas keelduvad ennekõike just poliitikud jonnakalt seda probleemi teadvustamast,» lausus ta.
Tambu sõnul on prognoositud, et järgmise 25 aasta jooksul langeb elanike arv ilmselt alla 40 000, aga seda juhul, kui jätkuvad praegused tendentsid.
Narva linnaarhitekti sõnul on kaks varianti: kas viia linnaruum vastavusse elanike arvuga või üritada viia elanike arv vastavusse linnaruumiga. «Nende valikute tegemiseks peame ennekõike teadvustama oma olukorda tõsiselt ja avalikult ning teiseks seadma endale eesmärgi, kumba teed tahame minna,» märkis ta.
Tambu arvates võiks elanike arvu kahanemist ka Narva linnapildis märgata lähima 5–10 aasta jooksul.