/nginx/o/2015/01/20/3695541t1h3b61.jpg)
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski arvab, et Ukrainale sõjalise abi andmise küsimuses võib Eesti end avastada USA ja Lääne-Euroopa vahelisel teelahkmel.
Bahovski: Ukrainale sõjalise abi andmise küsimus kätkeb riski ka Eesti välispoliitikale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne avalikkust üritatakse Bahovski arvates harjutada mõttega, et sanktsioonidest Venemaa vastu jääb väheks ja Putini peatamiseks on vaja veel midagi, soovituste autorid mainivad ka Eestit ja Lätit - kui Lääs näitab üles otsustavust Ukrainas, ei teki Moskval siin soovi midagi katsetama hakata, vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu raadiouudiseid.
Eesti ja Läti julgeoleku toetamine Ukrainat abistades on vägagi selge ja arusaadav, ent sõjalise abi küsimus võib Bahovski hinnangul endas peita ka karisid Eesti välispoliitikale.
Bahovski selgitab, et nimelt on juba mitmed Eestile olulised riigid välistanud igasuguse abi andmise Ukrainale, seda on teinud näiteks nii Saksa kantsler Angela Merkel kui ka Soome peaminister Alexander Stubb, ent seevastu on Eesti president Toomas Hendrik Ilves teatanud sõjalise abi vajalikkusest Ukrainale.
«Oht on selles, et Eesti võib sattuda säärasesse olukorda nagu 2003. aastal, mil USA valmistus ründama Iraaki, siis oli Ida-Euroopa USAga, aga mitmed Lääne-Euroopa riigid, sealhulgas Saksamaa, olid Iraagi ründamise vastu, Eesti avastas end USA ja Lääne-Euroopa vahelt ja pidi valima poole, loodetavasti õnnestub Eestil praegu seda olukorda vältida,» lisas Bahovski.