Kurikuulus kelm ei pääsenud ennetähtaegselt vanglast

Richard Ivo Simson endise nimega Ivo Siimsoo. Foto: Raigo Pajula

Kurikuulus kelm Richard Ivo Simson ei pääse ennetähtaegselt vanglast, leidis riigikohus kolmapäeval.

Esmalt keeldus mullu novembri alguses Simsonit (39) ennetähtaegselt vabastamast Harju maakohus ning seejärel ka Tallinna ringkonnakohus. Kolmapäeval ei võtnud aga riigikohus Simsoni määruskaebust menetlusse.

Harju maakohus saatis Simsoni 2012. aasta oktoobris kümnete uute süütegude eest vangi. Kohus karistas Simsoni 35 kelmusepisoodi ja ühe omastamise eest kolme aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega, nagu nõudis ka prokurör. Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Simsonit kokku 35 kelmuse episoodis ja ühes omastamises.

Muuhulgas lubas Simson kannatanule tööd välismaal, küsis erinevatel ettekäänetel raha, kuid tööd ei vahendanud. Samuti lubas ta ühele kannatanule restaureerida antiikse mööbli ja peagi pakkus, et võib hankida juurde samalaadseid mööbliesemeid, kuid raha saamise järel lubadust ei täitnud. Samale naisele lubas ta raha eest abi ka äriprojekti käima tõmbamisel, kusjuures siis esines ta riigikogu liike Imre Sooääre nõunikuna.

Mitmel juhul nimetas Simson ennast ka kaitsepolitsei töötajaks, pettes näiteks nii ühest arvutikauplusest välja kolm arvutit. Ühele telefonipoele lubas ta aga tarnida soodsalt kümme nutitelefoni, kuid ettemaksu saamise järel ühtegi telefoni kannatanule ei toonud.

Terve rida oli ka kannatanuid, kellel Simson palus erinevatel ettekäänetel osta järelmaksuga telefone ja kodutehnikat, mille järel loovutasid kannatanud seadmed Simsonile, kes need siis pandimajja viis ja raha omastas.

Süüdistus sisaldas ka juhtumit, kus Simsoni sõber parkis oma auto Simsoni hoovi ning pärast seda, kui Simson palus korraks enda kätte sõiduki võtmeid, kadus auto teadmata suunas.

Simson oli kohtu ees ka 2010. aasta juunis, kui võttis vastu karistuse kergeusklikele tööotsijatele olematute töökohtade vahendamise eest. Mees sai kokkuleppemenetluse korras kahe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga. Ühtlasi mõistis kohus talt kannatanute kasuks välja 57 036 krooni.

Süüdistuse järgi pakkus Simson 2008. aasta novembris Tallinnas ühele mehele töövõimalust Kanada suusakuurortis oma tuttava juures, lubades broneerida vajalikud lennukipiletid ja need välja osta, ning küsis kannatanult 5300 krooni piletite ettemaksu tarvis. Ühtlasi kinnitas Simson, et võib ka kannatanu tuttavatele Kanadas tööd organiseerida.

Kannatanu vahendusel nõustusidki ka neli tema tuttavat Simsoni pakkumisega sõita tööle Kanadasse ja kandsid nõutud summa kannatanu pangakontole, kes seejärel maksis Simsonile 2008. aasta detsembril sularahas kokku ligi 12 000 krooni.

Kannatanult kokku 17 300 krooni saanud Simson broneeris küll veebikeskkonnas lennupiletid Kanadasse, kuid välja neid ei ostnud ning jättis ka saadud raha tagastamata.

2009. aasta jaanuaris asus Simson taas kelmust sepitsema, kui lubas Tartus ühele naisele, et sõidab koos temaga puhkusereisile Zanzibari saarele. Simson väitis, et reis maksab ühele inimesele 18 000 krooni ning küsis naiselt ettemaksuks 9000 krooni. Ülejäänud summa lubas kelm ise tasuda. Naine maksis Simsonile kokku 4800 krooni, kuid tegelikult mingit puhkusereisi polnudki, samuti ei tagastanud Simson kannatanule raha.

Ühtlasi selgus eeluurimisel, et Simson pettis 2010. aasta jaanuaris ühelt firmalt välja tõlketeenust, tekitades kannatanule kahju veidi üle 16 000 krooni.

2009. aasta septembris otsustas Simson petta taas kergeusklikku tööotsijat, kellele ta lubas tööd Austraalias või Uus-Meremaal. Simson küsis lennukipiletite ostmiseks ligi 12 000 krooni, millest 5000 krooni kannatanu vend kandiski üle Simsoni poolt osutatud pangaarvele. Hiljem pettis Simson samal ettekäändel kannatanult välja veel raha, põhjustades kokku kahju 18 700 krooni ulatuses.

Simson sai aastaid tagasi Siimsoo nime all tuntuks, kui esines ärimees Ernesto Preatoni majandusnõunikuna ning lubas hulga ajakirjanikke ja muid inimesi ärimehe eralennukiga Itaaliasse reisima viia. Tegelikkuses toonasel Siimsool Preatoniga mingit seost ei olnud ning Itaaliasse sõita soovinud jäid oma rahast ja ka reisist ilma.

Mees jätkas kelmuseid ning 2006. aasta lõpus mõistis Harju maakohus Simsonilt järjekordsete petetute kasuks välja üle kahe miljoni krooni. Süüdistuse järgi pettis Simson aastatel 2004-2005 raha ja kaupu välja paarikümnelt eraisikult ja sama paljudelt firmadelt.

Mitmed firmad jäid pärast Simsoniga kohtumist ilma hinnalistest tööriistadest, sülearvutitest, ehitusmaterjalidest, tuhandetest liitritest autokütusest ning ka piirdeaiast ja muruniidukist.

Inimestelt pettis Simson välja raha lubades neile odavalt organiseerida autosid ja sülearvuteid.