«Pealtnägija»: dividendimiljonäri pere ehitab Nõmme mändide alla ilma lubadeta lossi

ETV seekordne «Pealtnägija» saade küsis, kas 90ndad aastad Eestis on tagasi. Dividendimiljonäri pere lammutas Nõmmel miljööväärtusliku maja maha ning ehitab asemele ilma lubadeta lossi.

2007. aasta sügisel jälgis kogu Eesti meedia, kuidas Tallinnas Kadriorus lammutati poolelioleva maja betoonkarkass, vahendas ERR Uudised.

See oli mitu päeva kestnud jõudemonstratsioon, millega näidati koht kätte riigi ühele rikkamale ärimehele Toonart Rääskile, sest see, mida Rääsk teha tahtis, oli jultunud sigadus. Saanud naabritelt loa remontida ühekordset puumaja, hakkas ta ehitama hoopis 6-kordset betoonkoletist.

See oli lihtsate elanike ja Tallinna linna seljavõit, mis pidi saatma avalikkusele jõulise signaali – 90. aastatel lokanud ehitusanarhia on lõplikult läbi. Olgu sa rikaste edetabelis 1. või 101. kohal, ehitusreeglite ees on kõik võrdsed. Ja kui muud meetmed ei aita, siis võetakse su ebaseaduslik ehitis kas või seitse aastat kestva kohtusaaga järel lihtsalt maha.

Signaal jõudis üldiselt kohale - pärast 2007. aastat on Tallinnas jõuga maani maha tõmmatud vaid üks tee-ehitusele ette jäänud vana kuur.

Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse osakonna peakontrolör Airi Mikli on üsna kindel, et seesugune klassikaline anarhia, kus keegi tuleb ja ehitab seesuguse hoone nagu ta ise tahab, kuigi see on lubatust oluliselt kõrgema ja laiema, on aastal 2015 Eestis suhteliselt erandlik. «Seda ei juhtu tihti ja ma arvan, et Eesti inimesed ju ka muudes valdkondades ikkagi seadust täidavad,» lisas ta.

«Enamike puhul on siiski tegemist selliste pisirikkumistega, kas piirdeaedadega, oma tuulekoda on suuremaks ehitatud, mis on tingitud ka palju sellisest lihtsalt ebateadlikust tegevusest,» kommenteeris Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Ent nagu öeldakse – erand kinnitab reeglit. See tähendab, et paraku on veel 2015. aastal Eestis neid, kes elavad justkui teises aegruumis, kus kehtivad teistsugused seadused ja käitumismallid kui need, milles üldsus on 24 aasta jooksul Eestis kokku leppinud.

«Pealtnägija» lugu on sellest, kuidas Nõmme mändide alla ehitab oma tütrele maja Vello Kunman. Aastaid Eesti rikkaimate ärimeeste hulka kuulunud ja dividendirekordeid purustanud tuntud ja tunnustatud suurärimees, investor, helde heategija, riigi äripartner, poliitikute sõber ja sponsor. End avalikkuse eest peitva ärimehe tegutsemine Sihi tänaval on aga tema avalikku renomeed arvestades müstiline.

«Selline väike maja, ruute ma ei tea, palju seal võis olla, 60, selline on ta eluaeg olnud,» ütles ebaseadusliku ehitise naaber Margus Kappel.

Teine ebaseadusliku ehitise naaber Meelis Männik selgitas, et maja ei olnud mõni suur arhitektuurimälestis ega midagi taolist. «Ma isegi imestasin natukene, et sellega oleks võinud ka midagi lubada teha omal ajal,» märkis ta.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein ütles, et tegemist on siiski suhteliselt hästi säilinud hoonega. Ja kuigi maja võis küll pealt vaadates välja näha lagunenud, oli ta linnaplaneerija sõnul tunnistatud selliseks, et teda oli võimalik rekonstrueerida.

«Eelmine omanik oli üks kaheksa aastat tagasi ostnud selle ja ta tegelikult ei saanudki siin midagi tehtud. Ta üritas alguses minu teada, aga loobus üsna kiiresti, sest tal ei lubatud seda väikest miljööväärtuslikku maja maha lammutada ja teda ei rahuldanud muud kombinatsioonid,» kirjeldas naaber Männik.

Rangete kitsenduste tõttu aastaid puutumatult seisnud Pätsi-aegse puumaja naabrid - muusik Margus Kappel ja ärimees Meelis Männik - teavad omast käest, milline valu on Nõmmele uue maja rajamine.

Kappelil kulus oma koduhoovi uue pisikese kodu ehitamiseks ja kõikvõimalike lubade hankimiseks seitse aastat. 2013. aastal suvel hoone ostnud Vello Kunmani noorimal tütrel ja äripartneril Kerstinil läks asjade jonksu ajamiseks aga ainult veidi enam kui aasta.

Meelis Männik meenutas, et juunikuus tulid tema juurde n-ö tänased omanikud oma projektile allkirja saama. Projekt oli tehtud olemasoleva puumaja renoveerimiseks ja juurdeehituseks.

«Nii palju, kui ma tean, siis anti nagu luba,» lausus Margus Kappel. Miljööalade osakonna juhataja oli must-valgel kirjutanud: «Nõustub hoonele juurdeehituse rajamisega, säilitades ja väärtustades olemasolevat hoonekehandit».

Meelis selgitas, et pärast ta kuulis, et kokkuleppe järgi pidi maja soojustama seest, nn vana laud pidi alla jääma ja palju muud. «Projekt oli minu käes kaks uut päeva ja mul oli aega seda uurida ja ma andsin oma allkirja asendiplaanile,» mäletas ta.

Rõõmsad selle üle, et lõpuks ometi tulevad söötis krundile uued ja noored naabrid, hakkasid Margus ja Meelis mullu septembris koduakendest jälgima, kuidas ehitus täistuuridel aina kasvas ja kasvas.

Pole sama projekt

«Ja ma vaatasin suure kaasaelamisega. See oli nagu mingi Mehhiko seep, mis hakkas jooksma, et kõigepealt tõmmati maja maha,» kirjeldas Margus.

Ühel hetkel oli Meelisel tunne, et see ei ole see projekt, millele ta oma nõusoleku andis.

«Siis ma vaatasin, et huvitav, hakatakse isegi vundamenti ehitama, et ilmselt see ka mäda. Aga siis see auk läks kuidagi kole suureks, Hiroshima efekt tekkis,» jutustas Margus.

Meelis selgitas, et ta mäletas, et projektis oli maja kahekordne, kerkimas aga oli juba kolmekordne maja. «Asendiplaani oli muudetud, aknaid oli palju rohkem tulnud minu poole kui algselt teisel projektis oli ette nähtud,» loetles ta. Projekti oli näinud ka Meelise abikaasa, kellel oli sama arvamus.

Meelis tormas spetsiaalselt isegi arhiivi, sest kartis, et on kogemata allkirja andnud valele projektile, sest see, mis naaberkrundil toimus, oli uskumatu. «Sellepärast, et ma ei suutnud uskuda seda, et keegi lihtsalt ehitab ilma igasuguse loata omale maja, midagi muud, kui milleks ta on loa saanud,» rääkis ta.

Detsembri hakul tegi Meelis naabermajast pildi ja palus juba linnaplaneerimise ametil asja uurida. «Ma rääkisin oma mure ära, oma kahtlused. Nad kahtlesid, et kas see ikka saab nii olla,» meenutas Meelis.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein selgitas, et nad tegid ka paikvaatluse, kus tema sõnul tõesti selgus, et hoone, mis oli mõeldud säilitamiseks ja mis on miljööväärtuslik, oli ära lammutatud ning asemele oli ehitatud plaanilahenduselt hoopis teine hoone, mis oli suurem, üle kahe meetri kõrgem ja ei vastanud mingit pidi kehtiva ehitusloaga projektile.

«Nad said selge pildi omale ette, et need kaks asja ei lähe mitte kuidagi kokku ja nad peatasid ehitise,» lausus Meelis.

Vaadake videopilti ja võrrelge kahte projekti. Esimene on see, millega nõustusid linn ja naabrid. Teine on aga see, mida tegelikult ehitama hakati. On ilmselge, et siin ei saa rääkida väikestest muudatustest, vaid ilma igasuguste kooskõlastusteta hakati juba vundamendist ehitama totaalselt teistsugust hoonet.

«See on tõesti kummaline,» nentis linnaplaneerimise osakonna juhataja. Anu Hallik-Jürgenstein selgitas, et esiteks on olemas projekteerija, kelle hooleks on kontrollida, et ta ikkagi lähtub kinnitatud projektist. «Järgmisena me eeldame, et ehitaja on professionaalne, et ta võtab aluseks kinnitatud projekti ja kolmandaks on olemas ju ka omaniku järelevalve, kes siis peab kontrollima, et kogu see tegevus on korrektne. Selles mõttes seal neid osapooli on päris palju, kes peaksid ikkagi nägema, mis toimub,» leidis ta.

Alles siis, kui linn oli ehituse peatanud, kutsus Kerstin Kunmani elukaaslane, ettevõtja ning Viljandi volikogu endine liige Rome Arumaa, naabrid lõpuks külla, et presenteerida uue maja projekti. Nagu noorperemees naabritele rääkis, oli vana puumaja osutunud nii nigelaks, et see otsustati lammutada ja asemele ehitada täiesti uus maja.

«Ma küsisin, et kust selline julgus tuli niimoodi teha, et miks te varem ei rääkinud. Ta ütles, aga kas te oleksite siis allkirja andnud. Ehk siis ta juba aimas, et ta ei saa allkirja ja ma arvan, sellepärast ta võttiski teistele asjadele ehitusloa,» arvas naaber Meelis.

Kuigi suurärimees Vello Kunman ei oma mingit juriidilist seost tütre kinnistu ja ebaseadusliku maja ehitamisega, oli just tema toonud Arumaa väitel maja uue projekti ja käskinud seda ehitama hakata. Ka on Vello Kunman see mees, kes käis linnavalitsuses aru andmas ja kirjutas seletuskirja, milles ta põhjendab robustset reeglitele vilistamist lühidalt: renoveeritav puumaja osutus nõrgaks ning sellest tulenevalt võeti kasutusele teine projekt ehk otsustati ehitada täiesti uus maja. Kõik.

«Aga nüüd on see tort on valmis. Siin ei ole juriidiliselt ka midagi JOKK enam, minu teada. Et on rikutud kõiki ehitusseadusi, ütleme, siin on kõik nagu viilkatusega hooned, väiksemat sorti majad ümberringi, et on ehitatud täiesti sobimatu maja,» kõneles naaber Margus.

Aga sellega pole veel lugu läbi. Ehkki linnavalitsus peatas ehitustegevuse juba detsembris, käis töö ja vile ebaseaduslikul ehitusel rahulikult edasi kuni jaanuari teise pooleni, mida kinnitavad Meelise koduaknast paaripäevaste vahedega tehtud fotod ja videod.

Meelis nentis, et teine korrus ehitati lõpuni. «Vahelaed valati veel ära ja tänaseks siis pakiti kile sisse, et nüüd on kaks päeva olnud täielik vaikus, aga muidu on siin alati keegi toimetanud. See võib küll siin seista kuukese teatud põhjustel, aga mul on lihtsalt selline kahtlus või kõhklus, et see asi ehitatakse ikkagi lõpuks nii valmis nagu nemad tahavad,» möönis ta ja lisas: «Kuidagi väga enesekindlad on nad endas, et nad on mulle telefoni teel öelnud, et nad ikkagi ehitavad selle lõpuni ja küll nad need load ka saavad.»

Riigikontrolli audit: rohkem kui pooltel elumajadel polnud elementaarset ehitusluba

Nagu näitab praktika, on hirmudel iva sees. Riigikontroll auditeeris 2011. ja 2013. aastal Tallinna ja Tartu äärseid valdasid, millest käis üle ehitusbuum. Kontrollimiseks valiti välja 85 elumaja, millest rohkem kui pooltel ehk 48-l polnud elementaarset ehitusluba.

«Seal oli kindlasti teadlikku tegevust, aga nende 48 hoone puhul, mida me auditeerisime, oli ka teadmatust ja lihtsalt võib-olla ka natukene sellist kohalike omavalitsuste suutmatust inimestele selgeks teha, mida neilt oodatakse, mida nad tegema peaksid,» rääkis riigikontrolli kohaliku omavalitsuse osakonna peakontrolör Airi Mikli.

Paar robustsemat näidet. Tartu ääres asuva Ülenurme valla ühe neljakordse kortermaja asemel pidi idee järgi olema hoopis kaks 3-kordset. Maja, kus elab mitukümmend peret, ehitati loata, järelevalveta ja ühegi dokumendita, mis lubaks veenduda ehituse ohutuses. Ehituse peatamise asemel tegi vald vaid korra omanikule trahvi ning nõudis fassaadi korrastamist ja kõrghaljastuse loomist. Tänaseks on aga vald tagantjärele muutnud detailplaneeringut, kus on järgitud ehitaja omavolilist lahendust.

«Suhtumist oli erinevat. Suhtumist oli ka sellist, et me oleme siin kõik ju sõbrad koos, et me tunneme üksteist, ei ole vaja kiusata ettekirjutustega inimesi, me räägime nendega. Ma arvan, et sellised kohalikud omavalitsused ikkagi või nende ametnikud ei tunneta oma rolli, oma vastutust,» ütles Mikli.

Pihtide vahel on ka Harku valla kuulsa püramiidiküla üks maja, mis on loata püstitatud rohekoridori keelualale. Et hoonet lammutamisest päästa, müüs omanik selle sugulasele justkui heausksele ostjale ja majja kirjutati sisse viis inimest. Illegaalse püramiidi tagantjärele avastanud vald on raskes seisus – maja ei saa lammutada ja keelualas ka tagantjärele seadustada, mistõttu sunnib vald nüüd omanikku trahvide ja ettekirjutustega leidma seaduse piiridesse sobivat lahendust. Mis see on, on ebaselge.

«Ei olnud võib-olla ka teadmist, kuidas järelevalvet tehakse. Seal on ju alati oht, et iga sinu otsus võidakse kohtusse kaevata. See hirmutab natuke kohalikke omavalitsusi või vähemalt neid mitte nii suuri ja võib-olla siis nii rikkaid, kes saavad endale kvalifitseeritud ehitusjärelevalve nõunikku palgata,» lausus Mikli.

Kokkuvõttes näitas audit selgelt, et pigem andsid vallad järele ja lasid illegaalsed majad tagantjärgi legaliseerida. Seejuures ei suutnud vallad väga tihti riigikontrollile selgitada, miks nad ehitaja räige seaduserikkumise takkajärgi üldse heaks kiitsid. Nagu järelaudit kaks aastat hiljem fikseeris, ei võetud ühelgi illegaalsel majal 48-st, sentimeetritki maha, rääkimata täielikust lammutamisest.

«Vastab tõele see, et see on tõesti väga harukordne juhtum, jah. Aga linnalegend on tõesti see, et mitte kunagi mitte ükski kohus ei ole nõus sellega, et eraomandit minnakse puutuma ja lõhkuma. Et see kindlasti nii ei ole. On kohtulahendeid, kus on siis siiski leitud, et need rikkumised keskkonnale või naabrite huvidele on nii suured, et midagi muud kui lammutamine üle ei jää. Neid kohtulahendeid on täiesti olemas ja ma arvan, et omavalitsused tegelikult ei peaks kartma siis vajadusel ja põhjendatult selliseid käike ette võtta,» rääkis Mikli.

Tallinnas, kus antakse aastas välja 3000 ehitusluba, on ehitusjärelevalve kordades jõulisem. Iga kuu avastatakse siin umbes 60-70 ebaseaduslikku ehitist, mis lõviosas on inimeste teadmatusest tingitud pisipatud. Raskemaid rikkumisi, kus ehitus pannakse seaduse jõuga seisma, tuleb ette kord kuus. Ja pahatahtlikke objekte, kus appi võetakse kogu sanktsioonide ahel, leitakse aastas vaid paar.

«Esmalt me edastame informatsiooni mupole, kes siis viib läbi väärteomenetlust ja nemad saavad teha trahvi. Ja määrame tavaliselt tähtaja, et mis tähtajaks siis peab mingisugune järgmine sündmus toimuma või paneme ehituse seisma. Ja kui me avastame, et ikkagi on edasi ehitatud või teatud tähtajaks ei ole siis asja korda tehtud, siis on meil võimalik määrata sunniraha ja sunniraha siis juriidilisele isikule on maksimaalselt 64 000 eurot ja eraisikule 6400 eurot,» selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. Ta täpsustas, et sunniraha on võimalik korduvalt määrata.

Kui jätta kõrval klassikalised ehituspatud miljööväärtuslikes linnaosades, siis üks peavalu on linnal ärihoonetega, mis tegelikult on klassikalised elumajad. Alles siis, kui majja korteri ostnud inimesed mõistavad, et nad ei saa oma äripinnalt maamaksuvabastust ning pank ei võta seda laenu tagatiseks, tulevad nad linnavalitsusse abi paluma. Linn aga ei saa ärimaad tihti elamumaaks muuta, sest antud kohas puuduvad vajalikud tingimused – parkimine, haljastus jne.

«Eks ta praktikas on tõesti suur probleem, et kui on juba valmis ehitatud, kui inimesed on sisse kolinud, kujutage ise ette, et kui me nüüd läheme lammutama inimeste kodusid, et see ei ole ka hea. Teoreetiliselt on võimalik nendel korteri ostjatel kas tõestada, et neid on petetud kuidagi. Tegelikult peaks ju ostu-müügilepingusse panema, et kui ei ole näiteks kasutusluba, et kui kasutusluba ei ole teatud ajaks saadud, siis peab arendaja mingisuguse raha tagasi maksma,» lausus Hallik-Jürgenstein.

Kunmanite ebaseadusliku majaga Nõmmel lubab linna käituda aga resoluutselt, sest tänu naabritele saadi jaole õigel ajal. Et seal ei korduks arendajate julmad nipid, siis juba on linn hoiatanud Notarite koda, et vältida poolelioleva maja müüki heausksele ostjale. Juba on tehtud üks ettekirjutus ehituse peatamiseks ning kui avastati, et keelust hoolimata ehitusega jätkati, siis rakendati sunniraha ja see tasuti samal päeval.

«Linn on valmis pikaks kohtulahinguks, ma eeldan, mis sealt võib ka tulla. Aga teie selge seisukoht on, et sõbrad, te peate pool majast maha võtma ja minema tagasi oma endise lahenduse juurde?» küsis ajakirjanik.

«Jah, ma kardan, et seal ei piisagi sellest poole maja maha võtmisest, kuna ta on plaanilahendusest erinev lahendus,» vastas Hallik-Jürgenstein.

«Sellest on muidugi väga kahju, et tegemist oli 31. aastal ehitatud miljööväärtuslikuks tunnistatud hoonega, mis oli siis oluline nii arhitektuuriajalooliselt või siis linnaehituslikult seisukohalt ja nüüdne otsus on see, et nad peavad selle hoone taastama sellisel kujul nagu ta oli,» lisas linnaplaneerimise osakonna juhataja. Seda üritatakse tema sõnul tagada sunnirahadega.

Hoolimata korduvatest palvetest ei soovinud perekond Kunmanid kahjuks kaamera ette tulla. Perefirma pressiesindaja vahendusel teatasid nad napis kirjas: «Sihi tänava vana maja taheti renoveerida, kuid kahjuks oli see räsitud ja lisaks oli majas ulatuslik vamm. Kuna vana maja lammutati, ei olnud enam võimalik kinni pidada ka linnavalitsusega kooskõlastatud projektist. Uut maja ehitades jälgiti aga ehitusala ja kõrguse vastavust projektile. Pärast linnavalitsuse ettekirjutust ehitus peatati ja edasi toimus hoone konserveerimine. Meil on kahju tekkinud segaduse pärast. Anname endast kõik võimaliku, et olukord viia kehtestatud lubade ja normidega kooskõlla.»