Vanamemme maa peal möllab omandireform

Maaomanik Helga Kask laudavare taustal. Maa justkui kuuluks talle, kuid peremehena ta seal talitada ei saa. Foto: Kristjan Teedema

83-aastane Helga Kask paistab hiiglasliku lagunenud laudakompleksi olematul väraval tilluke. See maa siin keset ehitusprahti ja prügi kuulub kõik talle, aga tal pole sellele mingeid õigusi.

«Selle asunikukoha pärast saadeti meid omal ajal perega Siberisse, aga mulle tundub, et mina ei näe enam seda päeva, millal ma omal maal peremeheks saan,» räägib Kask.
Tema maasaaga võib jagada kahte peatükki. Kõigepealt lugu sellest, kuidas Tartumaa Luunja valla toonane ja praegune volikogu esimees ning reformikomisjoni esimees Heino Saar sai laudakompleksi endale.

Ja seejärel teine peatükk, mille käigus kohati kriminaalse taustaga tegelased laudakompleksi ära ostsid ja lagastasid. Nemad lootsid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) väidetavalt raha välja petta.

Esimene peatükk
Veel mõni aasta tagasi oli too Poksi küla laut üsna talutavas seisus. Kask sai maa tagasi 1990. aastate teisel poolel ja tingimusel, et ta seab maale hoonestusõiguse Saare kasuks. Laudas olid viimase lehmad ja tema firma himustas lauta endale.

Kasel oli eelisõigus lauda ostmiseks, aga Saar istus kahes paadis. AS Kavastu juhina taotles Saar oma firmale maad ja reformikomisjoni esimehena andis nõusoleku laudakompleksi võõrandamiseks.

Kase kirjadele lauda ostmiseks 33 000 krooniga andis Saar aga puudulikke vastuseid või siis vastas liiga hilja, tähtaegade möödudes. Tema enda firma oli aga lauda ostmisel erakordselt käbe.
Õige pea pärast lauda omanikuks saamist sõlmis Saar juriidiliselt oskamatu Kasega hoonestusõiguse lepingu, millega vanadaam loovutas 36 aastaks õiguse mitte ainult laudale, vaid ka endale kuuluvale põllumaale selle juures.

«Mina sain lepingu tegemisel aru, et see puudutab ainult farmi ja selle ümbrust, aga kui ma hakkasin hiljem üle lugema, siis oli kirjas, et see leping laieneb kogu kinnistule,» räägib Kask praegu. Vanaproua jutu järgi andis Saar talle mõista, et mingit maade tagastamist ei tule, kui ta ei ole hoonestusõigusega nõus.

Kasele jäi 26,6 hektarist kartulimaana kasutamiseks poolehektariline põllulapp.
Mõnda aega juhtis Saar praegu Kavastu Põllu nime kandvat ettevõtet edasi, 2001. aastal müüs ta aga osaluse ja lahkus ka juhataja kohalt. Hiljem müüsid Kavastu Põllu uued omanikud hoonestusõiguse firmale FKV, mille omanike ringist leiab korduvalt kriminaalkorras karistatud Jan Kittuse, kes viimati on süüdi mõistetud seoses metsavargusega.

Teine peatükk
Ettevõtte teiseks osanikuks oli Talis Kottisse, kelle niite tõmbas aga üle Lõuna-Eesti kurikuulus Aivar Viitkin. Viitkini enda maine ei lubanud tal enam firmasid juhtida.
Viitkinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud – muu hulgas on ta varastanud koos kaasosalistega miljonite kroonide väärtuses metsa ja ka vägivallateod pole talle võõrad.

Maa hoonestusõigus läks aga edasi teisele Viitkini ja Kottissega seotud firmale, mille nimi on Loko Farm. Selle ostsid eelmisel aastal ära Aleksander Haritonov ja M.M.
Viimane sai kümnendi algul kriminaalkorras karistada kuritegelikul teel soetatud vara ostmise ja omandamise eest. Haritonovi firma sai aga PRIA-lt eelmisel aastal eitava vastuse taotlusele saada 1,6 miljoni krooni tee ehitamiseks puhkekülla, mida ei olnud olemas.

M.M. ja Haritonov hakkasid eelmisel aastal lauda kallal toimetama. PRIA oli andnud juba 2008. aastal nõusoleku rahastada farmi ümberehitust 5,6 miljoni krooniga.

Enam-vähem lammutamisega uute omanike ettevõtlikkus piirduski, küll aga laekus PRIA-le taotlus tehtud tööde eest kaks miljonit krooni välja maksta. PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive ei tee saladust, et Loko Farm esitas fiktiivseid arveid. Sõltumatu ekspertiisi käigus selgus, et kahe miljoni krooni asemel oli kohapeal töid tehtud heal juhul 600 000 krooni eest.

Nüüd läks M.M. jalgealune tuliseks, ettevõtte omanikuks ja juhiks sai variisik L.L., kes on Postimehele teadaolevalt lihttööline.

Ja Helga Kask vaatab seda kõike pealt ega saa isegi päris hästi aru, mis tema maa peal toimub. Eelmisest aastast on vanaprouale tasumata ka naeruväärne hoonestusõiguse tasu. «Mina sain algul aru, et see on rendileping. Olen käinud igasugu juristide juures ja nemad ütlevad, et sellise lepingu lõpetamine pole üldse lihtne,» räägib Kask.

Reformikomisjoni eksjuht ja volikogu esimees Heino Saar ei soovinud Postimehega lepingu teemal vestlemiseks kokku saada. «Ma isegi ei tea, kes on praegu selle vara omanik,» ütles ta. «Mina võõrandasin firma aktsiad ja mul ei ole sel teemal midagi rääkida.»