Eestis on alla 3000 vangi: aastaga vähenes saja võrra

Murru vangla. Foto: Liis Treimann / Postimees

Vangide arv kukkus 2014. aastal alla 3000, kriminaalhooldusaluste arv alla 6000, selgus vanglateenistuse aastaraamatust.

Eestis on nüüd 2291 vangi ja 5525 kriminaalhooldusalust, vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

«Vanglasüsteem on võrreldes 90ndate aastatega teinud hüppelise sammu edasi,» ütles justiitsminister Andres Anvelt. «Muutunud on nii töökeskkond, ​paranenud vangivalguvrite väljaõpe​ ja motiveeritus, vangidega tegeletakse personaalsemalt. See kõik kokku aitab kaasa sellele, et vähenenud on vanglasisene kuritegevus ning vanglasse tagasi pöörduvate vangide arv.»

Vanglapõhikoolis ja -gümnaasiumis õppis mullu 225 vangi. Alates 2011. aastast saavad kinnipeetavad aga gümnaasiumis õppida vaid eesti keeles. Sellest ajast alates on õppivate vangide arv ka vähenenud.

Kõige popimad sotsiaalprogrammid olid mullu eluviisitreening, viha juhtimise programm ja sotsiaalsete oskuste treening.

Aasta jooksul ei pandud vanglates toime mõrvu, tapmisi ega tapmiskatseid. Küll aga suri kaheksa inimest. Üks vang pani Tartu vanglas toime enesetapu. Raske haiguse või terviserikke tagajärjel suri kuus vangi. Ühel vangi surma põhjuste väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Surma täpsemaid asjaolusid kontrollitakse kohtuarstliku lahangu käigus. Esialgsetel andmetel põhjustas vangi surma terviserike. Nimetatud kriminaalasjas menetlus veel kestab.

Vägistamiskahtluse tõttu alustati 2014. aastal üks kriminaalasi, milles menetlus veel kestab. 2013. aastal vägistamiskahtluse tõttu alustatud kahest kriminaalasjast üks on tänaseks jõudnud esimese astme kohtusse ning teine lõpetati, kuna kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist.

Eelmise aasta ülevaatega on võimalik tutvuda vanglate kodulehel.

Vanglateenistuse 96. aastapäeval ja kriminaalhoolduse 95. aastapäeval andsid justiitsminister Andres Anvelt ja vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama üle ka vanglaametniku teeneteristid, mille said silmapaistvate teenete eest Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku Ülle Luts, Viru Vangla kolmanda üksuse peaspetsialist Klaarika Adonov, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik Imbi Puutsa, Tartu Vangla taasühiskonnastamise valdkonna peaspetsialist-metoodik Maarja Grünberg ja Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvur Ervin Toots.

Vanglaametniku Teenistusmedalid said Tallinna Vangla väljaõppe juht Sisekaitseakadeemia justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak ja sisekaitseakadeemia justiitskolledži lektor Andres Põdra.