President tunnustab teadlasi, õppejõude ja hariduselu edendajaid

Mihhail Lotman Foto: Peeter Langovits

President tunnustab teenetemärgiga mitmeid hariduselu edendajaid, teadlasi ja õppejõude.

• Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi saab Anne Kõiv, kes on töötanud enam kui 40 aastat nägemispuudega laste erikoolis Tartu Emajõe koolis. Kõiv on üks alusepanijaid nägemispuudega laste õppenõustamisele.
• Valgetähe IV klassi ordeni saab Saaremaa ühisgümnaasiumi kauaaegne direktor Viljar Aro, kes on tuntud nii üleriigiliste miniteaduspäevade kui ka lauluvõistluste korraldajana.
• Valgetähe V klassi ordeni saab muusikateadlane ja pedagoog, Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tunnustatud õppejõud Leida-Tiia Järg.
• Puuetega laste õpetaja, Tallinna Tondi põhikooli õppejuht, Eesti Logopeedide Ühingu algatajaid Linnu-Lydia Mae pälvib Valgetähe V klassi ordeni.
• Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna pikaaegne professor Viiu Sillaste saab Valgetähe V klassi ordeni.
• Samuti saab Valgetähe V klassi ordeni kunstipedagoog ja maalikunstnik Helle-Reet Paris (Vahersalu), kes on töötanud Tartu Kunstikoolis 1967. aastast, lisaks õpetab ta Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning seisab kindlalt Tartu maalitraditsioonide säilimise eest.

President tänab järgmisi teadlasi ja õppejõude Valgetähe teenetemärgiga:

• Maaülikooli teadusprorektor, maailmatasemel veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse professor Ülle Jaakma, kelle uurimisteemadeks on aretus loomakasvatuses ja kunstlik viljastamine;
• Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika- ja loodusteaduskonna dekaan, professor Tõnis Kanger, kes on asümmeetrilise organokatalüüsi rajaja Eestis;
• Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks, Maarjamõisa teaduslinnakusse rajatava siirdemeditsiinikeskuse vaimne arhitekt;
• Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessor, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Toomas Rang, kelle teadustöö põhisuunaks on pooljuhtelektroonika;
• Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva seemnekeskuse osakonna juhataja, sordiaretaja Gunnar Koll, kes on aastatepikkuse tööga andnud suure panuse seemnetootmise ja -majanduse arengusse;
• kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, kes töötab kultuuriteooria professorina Tallinna Ülikoolis ja semiootika osakonna vanemteadurina Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis;
• akadeemik Karl Pajusalu, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, kes on uurinud lõunaeesti murdeid ja on üks maailma esimese Mulgi keele sõnastiku toimetajaid;
• Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja kriitik, kes on uurinud ka Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Karl Asti, Heiti Talviku, Villem Grünthali ja Henrik Visnapuu loomingut;
• keeleteadlane, soome-ugri keelte uurija ja sõnaraamatute koostaja Paul Kokla, kes on oma aastakümnete töö koondanud ka Hiiu keele sõnaraamatusse;
• klassikaline filoloog ja religiooniteadlane, Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppetooli patristika ja ladina keele lektor Marju Lepajõe, kes on koostanud «Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku», tõlkinud Platoni ja Plotinose teoseid, uurinud Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja varakristlikku kirjandust, platonistlikku ja uusplatonistlikku filosoofiat ning varakristliku munkluse teoloogiat;
• loodushariduse edendaja ja teaduse populariseerija, ajakirja Horisont kauaaegne peatoimetaja, tõlkija ja toimetaja, mitme teadusfilmi stsenarist Indrek Rohtmets.