/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2008/12/08/102543t1h3efc.jpg)
Läbirääkimiste käigus hakkavad selginema ministeeriumide tuleva aasta tegevusplaanid ning sellest lähtuvalt koonduma ka uus riigieelarve. Praegu on oma soovidega rahaliselt lõhki sotsiaalministeerium.
Suurenevad sotsiaalkulud löövad riigieelarve lõhki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilsel valitsuse kabinetiistungil andis rahandusminister Jürgen Ligi vaheülevaate ministeeriumide nägemusest oma tuleva aasta rahakoti kopsakusest.
Postimehe andmetel on kõik ministeeriumid peale kaitseministeeriumi oma taotlustega 100–400 miljoni krooniga üle, kuid nagu tavaliselt on kõige suurem üleminek sotsiaalministeeriumil. Kokku võib eelarve lõhki olla isegi kuni viie miljardi ulatuses.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur jäi oma valdkonnast rääkides kidakeelseks. «Peame koos kõigile arvudele silma vaatama. Aga minu prioriteediks on see, et saaks kõik pensionid, hüvitised ja toetused makstud,» ütles ta lakooniliselt.
Üks võimuliidu lubadus koormab tõesti tuleva aasta eelarvet, kuna taastatakse teise pensionisamba maksed.
Peaminister Andrus Ansip tunnistas, et eelarve on igal aastal kõige tähtsamaks poliitiliseks dokumendiks ning selle koostamine saab raske olema. Ta viitas samuti pensionisambale ja tõdes, et uue aasta eelarves tuleb arvestada kuludega, mida siiani ei olnud. «Vaidlused tulevad tulised, aga emotsioonid ei tohi mõistusest ja pragmaatilisusest üle kasvada,» ütles ta valitsuse pressikonverentsil.
Ansip lisas, et ka sel aastal tuleb unistusi kärpida, uusi maksutõuse aga plaanis ei ole. 1. jaanuari tõuseb tubakaaktsiis kümme protsenti ja see on Ansipi kinnitusel ka kõik. «Kuid tuleva aasta eelarve koostamine saab olema raskem kui selle aasta eelarve täitmine,» tõdes peaminister.
Majandusminister Juhan Parts nentis, et oma pitseri panevad eelarve koostamisele ka lähenevad valimised. «Peame hoiduma rumalatest otsustest, parandama eelarve tasakaalu, et saaks hakata koguma reserve tulevaste kriiside jaoks,» ütles Parts.
«Kõige tähtsam on praegu keskenduda punktidele, mis töötavad kaasa majanduse pikaajalisele arengule, hariduse valdkonnas tuleb hoiduda tagasilöökidest ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine on samuti ülioluline.»
Majandusministeeriumi prioriteedina tõi ta välja Eesti lennuühenduse. «Tahame teha olulise hüppe meie lennuühenduse parandamises ja see peab kajastuma ka eelarves,» ütles Parts. Samuti toonitas ta euroraha tõhusama kasutuse vajadust ning jälgimist, et kaasrahastamisel ei jääks auke sisse. Üheks suuremaks kuluallikaks on ka kohalikud teed ja maanteed.
Regionaalminister Siim Kiisler loodab valitsusliikmeid veenda selles, et kui suure kärpimishooga vähendati omavalitsuste tulubaasi, siis nüüd võiks seda taas tõsta.