Fondi aastane eelarve oleks ca üks miljon eurot ning projektidele antav toetus sõltub produktsiooni kogumaksumusest. Näiteks täispika filmi puhul on investeeringu saamise eelduseks produktsiooni eelarve vähemalt 750 000 eurot, dokumentaalfilmi puhul vähemalt 100 000 eurot. Toetuse suurus võiks olla ca 20 protsenti produktsiooni eelarvest.
Üldised küsimused kõigile erakondadele:
Kui palju on vaja lisaraha, et täita täies mahus teie erakonna valmisplatvormis üles loetud kultuuriprogramm (lisaks olemasolevale rahastusele)? Kas te olete selle kokku arvestanud?
Lähtudes sellest, et võtame eesmärgiks 3 protsenti riigieelarvest eraldada kultuurile, siis tuleb valdkonda lisada 60 miljonit eurot. Sellele lisaks Rahvusooperi uue maja ehitus, mille kogumaksumus võib olla ca 100-130 miljonit eurot (kuna tegemist on pikaajalise projektiga, siis seda arvutustesse ei lisanud),
Kui suur protsent riigieelarvest peaks minema kultuuriministeeriumi eelarvesse?
Milliseid alternatiivseid vahendeid peate võimalikuks kultuuri rahastamisel?
Kultuuri rahastamisele saab anda omapoolse panuse erakapital, millest on ka palju positiivseid näiteid. Tõsi, erakapitali investeeringuid suudab rohkem meelitada nn kõrgkultuur - nt rahvusooper või suured teatrid. Väiksemad ja kogukondlikud kultuuritegevused jäävad tihti tegijate endi või omavalitsuse rahakotist sõltuma. Kindlasti on vajalik ka järjepidev teavitustöö nii Eesti kui ka Euroopa Liidu projektidest, mille abil on võimalik toetuseid saada.
Kuidas soodustada erakapitali kaasamist kultuuri rahastamisse?
Lisaks kultuuritegijate omapoolsele tegevusele erakapitalile reklaamivõimaluse pakkumisel tuleb kultuuri rahastajaid igal tasemel tunnustada. Siin on kindlasti oma roll ka meedial, kellepoolne kiitus ja kajastus kultuuri rahastajatele toob kindlasti positiivseid tulemusi ja uusi huvilisi.
Kuidas kavatsete lahendada vabakutseliste tervisekindlustuse probleemi?
Palun nimetage kümme kultuuriinimest, kes kandideerivad erakonna nimekirjas, koos järjekorranumbriga.
7. Priit Toobal (endine Suure-Jaani valla kultuurinõunik)
19. Anneli Ott (Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht)
40. Elena Glebova (iluuisutamine)
50. Avo Keel (võrkpall)
61. Andre Laine (rahvakultuur)
68. Peeter Rebane (kontserdikorraldus, filmitööstus)
72. Meelis Pai (näitekunst)
76. Aini Härm (muusikapedagoog, Tallinna Kultuuriväärtuste ameti juht)
120. Jüri Kuuskemaa (muinsuskaitse)
123. Mait Maltis (muusika)
124. Heidy Tamme (muusika)
125. Jüri Ratas (Korvpalliliidu president)
Kuna aga ka ajakirjandust võib pidada kultuuri osaks, siis lisaks:
3. Enn Eesmaa
8. Marika Tuus-Laul
17. Peeter Ernits
35. Heimar Lenk
39. Vladimir Velman
69. Natalja Malleus