Kärmas: tahtsime jõulise sõnastuse ja selge jutuga tõmmata tähelepanu probleemile

Mihkel Kärmas ERR-is Pealtnägija toimetuses. Foto: Andres Haabu

Möödunud nädalal kritiseerisid mitmed spetsialistid «Pealtnägija» saatelõiku 14-aastasest käitumishäirega poisist. Mihkel Kärmase meelest oli teemat vaja nii käsitleda, et see tavainimeseni jõuaks.

«Pealtnägija» saatejuht Mihkel Kärmas selgitas, et arutati pikalt, enne kui otsustati, et avaldatakse piirkond, kus probleemne poiss elab ning ema identiteeti saates ei varjata (ema rääkis oma näoga, kuid täisnime ei avaldatud).  

«Selle üle käisid meil pikad arutelud ema, kooli ja Nissi valla lastekaitsetöötajaga. Otsustasime jääda just sellise anonüümsuse määra juurde. Väikeses kogukonnas teatakse peret niikuinii, mujal ei tunta teda ka pärast saadet tänaval ära,» selgitas Kärmas.

Kärmase väitel kulus loo tegemiseks aasta ja arutati pikalt, milliseid detaile välja jätta ja milliseid sisse panna. Näiteks ei mahtunud loosse see, et ka õiguskantsler on probleemiga tegelenud.

«Ühelt poolt peab andma piisavalt detaile, et saadaks aru, kui tõsine asi on. Tegelikult jäi palju detaile välja. Jutt on just detailidest, mis kahjuks kinnitavad, et probleemid käivad asjaomastel üle jõu. Lühidalt - loos on palju, palju detaile, mis me välja jätsime, sest need polnud hädavajalikud. Samuti ei tehtud seda lugu kergekäeliselt, vaid kokku kulus selle tegemiseks aasta,» vastas Kärmas Postimehe küsimustele.

Kärmas ei arva, et loos last halvustati. «Kui ma õigesti mäletan, siis kõige hinnangulisem oli fraas «piltlikult Eesti kõige halvem koolipoiss». Tagantjärele tarkusega oleks pidanud valima pehmema sõnastuse. Pidasin silmas seda, et tegu on poisiga, kes pole juba aastaid sisuliselt koolis käinud. Mul on kahju, kui see riivas. Aga eesmärk oli ikkagi eeskätt jõulise sõnastuse ja selge jutuga tõmmata tähelepanu probleemile, mis on olemas,» selgitas Kärmas.

Tema arvates oli vaja teemat käsitleda just nii, et see tavainimestele korda läheks.

Möödunud nädalal tekitas arutelu «Pealtnägija» saatelõik 14-aastasest käitumishäirega poisist, kelle probleemiga on tegelenud mitmed spetsialistid erinevatest asutustest, kuid lahendust pole tänaseni ja poisil justkui polekski õiget kohta ühiskonnas.

Teiste seas taunisid lastekaitse liit kui ka sotsiaalministeerium saatelõiku. Lastekaitse liit teatas, et ehkki «Pealtnägija» tõstatas olulise teema, siis taunib liit probleemi käsitlust, sest konkreetset last liidu meelest sildistati halvaks ja lootusetuks. Samuti on ta on kogukonna jaoks identifitseeritav, sest saates rääkis lapse ema ning avalikustati ka piirkond, kus pere elab. Muu hulgas avaldati lastekaitse liidu projektijuhi Mart Valneri sõnul lapse terviseandmed.

Kordused eetris muutmata

ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk kinnitas, et saate tegijad pidasid juhtumit kajastamist väärivaks seetõttu, et asjaga on aastate jooksul tegelenud vähemalt 20 spetsialisti eri asutustest, lahendust aga leitud ei ole. «Looga soovis «Pealtnägija» juhtida tähelepanu süsteemsele probleemile sellistele lastele abi pakkumisel ja ka selle abi leidmisel. Loo eesmärk on igati tervitatav, aktiivne arutelu ongi puhkenud,» lisas eetikanõunik.

Tõsiseid küsimusi tekitab tema sõnul aga see, kuidas konkreetset last esitleti. «Poisi loo liiga detailne kajastamine võib talle pigem kahju tuua. Lapsevanema soov oma lapse lugu avalikult ära rääkida ei peaks olema ajakirjandusele põhjuseks, et seda ka taolisel kujul ette kanda. Isegi kui ema või isa on valmis ajakirjandusele oma lapse probleemidest põhjalikult rääkima, peab ajakirjanik hindama, kas selle jutu edastamine meedia kaudu võib last hoopis kahjustada. Eriti siis, kui tegemist on võimalike terviseprobleemidega,» teatas Tammerk.

Ta nentis, et ajakirjanduseetika põhimõte «konkreetse lapse huvid ennekõike» on jäänud selles loos vajaliku tähelepanuta. «Loo käsitlusviis paneb poisile külge sildi, sellest tuleb aga meedia mõju arvestades hoiduda,» põhjendas Tammerk.

Kriitikast hoolimata on möödunud nädala «Pealtnägija» kordused eetris olnud muutmata kujul. «Mõne kaadri muutmise või ähmastamisega poleks midagi saavutanud. Eks sellest juhtumist laiemalt tuleb arutelude käigus edaspidiseks õppida,» põhjendas eetikanõunik Tarmu Tammerk.