Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Tänasest saavad tudengid kahte erinevat toetust küsida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marian Männi
Copy
Üliõpilane töötamas ja õppimas.
Üliõpilane töötamas ja õppimas. Foto: SCANPIX

Alates tänasest saavad üliõpilased esitada vajaduspõhise õppetoetuse taotlusi kevadsemestriks Eesti.ee kaudu, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Taotluse võivad ministeeriumi pressiesindaja teatel esitada ka üliõpilased, kes kahtlevad, kas nad vastavad kõigile tingimustele, sest nõuded toetuse saamiseks on muutnud leebemaks.

Taotleja peab näiteks täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses. Varem jäid õppetoetusest ilma kõik need üliõpilased, kes ei täitnud õppemahtu sajaprotsendiliselt.

Sissetuleku ülempiir pereliikme kohta on nüüd 329 eurot varasema 299 euro asemel. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus ise ei muutu ja jääb endiselt vahemikku 75-220 eurot.

Kevadsemestril lisandub aga uus toetusliik, vajaduspõhine eritoetus. Selle suurus on 135 eurot kuus. Eritoetust saavad taotleda üliõpilased, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on riigiportaalis tagasi lükatud põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid on märkimisväärselt vähenenud just viimasel ajal.

Vajaduspõhist eritoetust hakkavad määrama ja maksma õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Kõrgkoolid saavad võtta aluseks üliõpilase ja tema pereliikmete viimase kolme kuu sissetuleku. Samas võivad õppeasutused kehtestada ka muid tingimusi, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisega. Ka vajaduspõhise eritoetuse saamiseks peab üliõpilane täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses. Täpsemat infot jagavad õppeasutused.

Üliõpilasel ei ole siiski õigust saada samaaegselt vajaduspõhist õppetoetust ja vajaduspõhist eritoetust.

Lisaks muutunud tingimustele peab vajaduspõhise õppetoetuse taotleja vastama ka varem kehtinud tingimustele:

  • tema õpingud ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
  • ta ei ole akadeemilisel puhkusel;
  • on Eesti kodanik või viibib Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust.

Toetuse suurus on:

220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli kuni  82,25 eurot;

135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 82.26 - 164.5 eurot;

75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 164.51 - 329.0 eurot.

Taotluse saab esitada eesti.ee portaali kaudu viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.

Üliõpilase pereliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistrist ja Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed saab riigiportaal Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus 2013. aasta sügisel kõrgkooli astunud üliõpilastele.

Tagasi üles