Avalik arutelu: mis saab venekeelse telekanali ideest?

Suur ekraan tänaval näitab Venemaa president Vladimir Putinit poliitikast rääkides. Foto: Alexander Zemlianichen / Scanpix

Täna toimub Tallinnas avalik arutelu teemal «Loodava venekeelse telekanali tulevik», mille enamik osalejatest pooldab uue telekanali loomise ideed.

Ümarlaua istungile registreerus 71 inimest, keda korraldajad palusid täita ka vastavasisulise küsimustiku, kus pidi vastama küsimusele, kas toetad venekeelse telekanali loomist või mitte. Telekanali loomise poolt on 78 protsenti (58 inimest) ja vastu üheksa protsenti (seitse inimest) vastanutest, 12 protsenti (üheksa inimest) kahtlevad selle vajalikkuses.

Uue telekanali pooldajad märkisid, et kanal võib ühendada kohaliku venekeelse elanikkonna esindajaid ning võimendada või kujundada nende kaasatus- ja vastutustunnet riigis toimuva eest, vahendas MTÜ Etnoweb'i pressiesindaja. Teatud ajaloolistel põhjustel on venekeelne elanikkond pahatihti tõrjutud Eesti avalikust elust ning see põhjustab negatiivset suhtumist riiki tervikuna. Uuelt kanalilt oodatakse, et see edastab kohalikku infot, annab võimaluse osaleda tähtsates aruteludes ja meelelahutusprojektides nendele, kes ei valda eesti keelt piisavalt hästi. 

Vastased arvavad, et telekanali loojate deklareeritava eesmärgi varjus peitub mingu muu siht. Eestis napib nende arvates kvalifitseeritud töötajaid, kes suudavad täita telekava huvitavate programmidega ning et kanalil puudub ka vaatajaskond. Mõned küsitluses osalenud märkisid, et taoline telekanal võib hoopiski süvendada ühiskonna lõhestatust ning pärssida soovi õppida eesti keelt ja integreerida. Harvemini esines vastuargumentides ebapiisav rahastamine, kõige sagedamini aga professionaalse töötajaskonna nappus.

«Küsitlus näitas ära üldise pildi,» ütles diskussiooni üks korraldajatest, kodanikuajakirjanduse portaali Etnoweb asutaja Natalja Kitam. «Et kogu see aur ei jookseks tühja, peab tulema kokku ja arutama, mida teha edasi ning millised pakutud ideedest on ka teostatavad.»

Osalejate hulgas on rahvuskultuuriühenduste esindajad, avalikud tegelased, ettevõtjad, majandustegelased, sotsioloogid, poliitikud ja kohaliku meedia esindajad, sealhulgas uue telekanali arendusjuht Janek Luts, venekeelse Postimehe peatoimetaja Jevgenia Värä, majandusekspert Raivo Vare, Noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi Entrum projektijuht Darja Saar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Aleksandr Aidarov, Eesti Väitlusseltsi esindaja Katerina Danilova, Lasnaidee kodanikuliikumise algataja Maria Derlõš ja loomekollektiivi Joy juht Marina Jerjomina.