Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Aivar Reinap: pensioniküsimused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aivar Reinap.
Aivar Reinap. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Valimisväitlustes on pensionitemaatika õigustatult tõusnud huviorbiiti. Üllatusega lugesin lehest pealkirju «Pensionisüsteem on vildakas» ning «Ekspert tunnustab pensionifondide süsteemi». Kas süsteem on siis vildakas või mitte?

Kriitikud ütlevad, et meie kolmesambaline pensionisüsteem on ebaõiglane ning pensioni suurus on liiga suures sõltuvuses tööaastail teenitud palgast. Kirjutasin juba 12 aastat tagasi siinsamas Postimehes, et ebavõrdsus jõuab tulevikus pensionärideni. Sotsiaalkindlustusameti pensioniosakute jaotuse statistika kinnitab igal aastal, et tulevased riiklikud esimese samba pensionid hakkavad mitu korda erinema. Kui siia lisada veel palgaga otseselt seotud teine ja kolmas pensionisammas, siis lõhe pensioni väljamaksetes suureneb tulevikus oluliselt.

Tänini pole peetud eriti vajalikuks meie pensionisüsteemi muuta. Pensionikindlustuse osakud sõltuvad otseselt inimese eest tasutud sotsiaalmaksust ning madalapalgalistel, lastega kodus olevatel emadel või ka näiteks ajateenistuses viibivatel noormeestel pole pensionikassa silmis suurt väärtust. Iseenesest ei maksaks ju olulistes ametites töötavatele inimestele või riigi ja ühiskonna heaks oma aega ohverdavatele kodanikele iga tööaasta eest vähemalt ühe pensionikindlustuse osaku andmine pensionikassale suurt midagi. Lihtsalt muud koefitsiendid kaotavad veidi väärtust.

Tagasi üles