/nginx/o/2013/10/04/2504925t1h6e6a.jpg)
Venemaa jätkuv sõjaline tegevus Ukrainas hoiab seda piirkonda Euroopa kõige teravama pingekoldena, tõdeti riigikaitse nõukogu tänasel istungil Kadriorus.
Kadriorus kogunes riigikaitse nõukogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates Krimmi annekteerimisest möödunud aasta veebruaris ja seejärel alanud sõjategevusest Ida-Ukrainas on Venemaa end vastandanud demokraatlikule maailmale ning nendele ühistele väärtustele, millele toetuvad Euroopa Liit ja NATO, teatas vabariigi presidendi kantselei pärast nõukogu kohtumist.
Venemaa on Ukrainas ühendanud n-ö tavapärase kaasaegse sõjapidamise, separatistlike territooriumide relvaüksuste toetamise ning ulatusliku psühholoogilise inforünnaku kodu- ja välisauditooriumile, mis muudab klassikalise riigikaitse kõrval eriti oluliseks kaitse vaenuliku mõjutustegevuse vastu, tõdeti riigikaitse nõukogus.
Ka Euroopa Liit tunnistab järjest enam vajadust astuda koordineeritult ja ühiselt vastu Venemaa mõjutustegevusele ning nõukogus rõhutati, et seepärast tuleb Eesti siseseltki selles valdkonnas tegutseda ühtselt, vältides killustatust.
Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks vabariigi presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja (sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja).
Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
Nõukogu istungid on korralised ja erakorralised. Korralised istungid toimuvad iga kahe kuu tagant, erakorralised istungid vastavalt vajadusele vabariigi presidendi äranägemisel.