Tallinna õigusdirektor Priit Lello selgitas, et Tallinn ei läinud haridusministeeriumi vastu kohtusse mitte uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) pandud uutest kohustustest vabanemiseks, vaid nendele kuluva raha saamiseks.
Tallinn: eesmärk pole kohustustest vabaneda
«Tallinna linna hinnangul pidanuks riik samaaegselt PGS-i vastuvõtmisega kehtestama ka vastava regulatsiooni, millega on ette nähtud linnale kaasnevate täiendavate kulude katmine. Riik seda teinud ei ole ning on õigusvastases tegevusetuses,» sõnas õigusdirektor.
Tallinna linnavalitsus teatas täna, et pöördus Tallinna halduskohtusse nõudega haridus- ja teadusministeeriumi vastu seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise ja sellega kaasnevate kohustuste rahastamise nõudega.
Enne seda püüti lahendust leida ka kohtuväliselt. «Linnavalitsus pöördus uue PGSiga kaasnevate kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusministeeriumi poole, kuid seaduse jõustumise ajaks – s.o 1. septembriks - kahjuks vastuseid saadetud ei ole,» põhjendas Lello, miks kohtusse mindi.
«Kohtusse pöördumise eesmärk ei ole vabaneda PGS-iga kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste täitmisest, vaid tagada nende ülesannete täitmiseks vajalik rahastamine. Samas peab riik kui vastavate kohustuste kehtestaja täitma omapoolset kohustust ning nägema ette seadusega kehtestatud kohustuste rahalise katte ja sellest tuleneva täitmisvõimaluse,» selgitas ta.
Lello kinnitas, et linn täidab uues kooliseaduses sätestatud kohustused ning soovib tagada Tallinna lastele Eestis parima võimaliku hariduse kättesaadavuse.
Haridusminister Tõnis Lukas saatis vastuse Tallinna linnapea Edgar Savisaare kirjale eile, 1. septembril. Minister väljendas seisukohta, et käesoleval aastal uus seadus omavalitsustele lisakulutusi ei too, küll aga taotleb ta hariduskulude suurendamist järgmise aasta eelarvest.