/nginx/o/2014/07/31/3244777t1h1b42.jpg)
ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ütles, et ehkki «Pealtnägija» teematõstatus oli vajalik, siis loo käsitlusega on ajakirjanduseetika koha pealt probleeme.
Tammerk: «Pealtnägija» loo käsitlus tekitab tõsiseid küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmu Tammerk ütles, et vaatas täna hommikul lastekaitsjatelt, terapeutidelt ja koolipsühholoogidelt kriitikat saanud «Pealtnägija» lugu 14-aastasest käitumishäirega poisist.
Tammerk kinnitas, et saate tegijad pidasid juhtumit kajastamist väärivaks seetõttu, et asjaga on aastate jooksul tegelenud vähemalt 20 spetsialisti eri asutustest, lahendust aga leitud ei ole. «Looga soovis «Pealtnägija» juhtida tähelepanu süsteemsele probleemile sellistele lastele abi pakkumisel ja ka selle abi leidmisel. Loo eesmärk on igati tervitatav, aktiivne arutelu ongi puhkenud,» lisas eetikanõunik.
Tõsiseid küsimusi tekitab tema sõnul aga see, kuidas konkreetset last esitleti. «Poisi loo liiga detailne kajastamine võib talle pigem kahju tuua. Lapsevanema soov oma lapse lugu avalikult ära rääkida ei peaks olema ajakirjandusele põhjuseks, et seda ka taolisel kujul ette kanda. Isegi kui ema või isa on valmis ajakirjandusele oma lapse probleemidest põhjalikult rääkima, peab ajakirjanik hindama, kas selle jutu edastamine meedia kaudu võib last hoopis kahjustada. Eriti siis, kui tegemist on võimalike terviseprobleemidega,» teatas Tammerk.
Ta nentis, et ajakirjanduseetika põhimõte «konkreetse lapse huvid ennekõike» on jäänud selles loos vajaliku tähelepanuta. «Loo käsitlusviis paneb poisile külge sildi, sellest tuleb aga meedia mõju arvestades hoiduda,» põhjendas Tammerk.
Ta lisas kokkuvõtteks, et telesaade võib anda lahenduse konkreetsele kommunaalprobleemile, aga katkise hinge ravimine selle meetodiga ei pruugi õnnestuda.
Massiivne tagasiside
«Pealtnägija» avaldas kolmapäevases saates juhtumi abivajavast lapsest, keda ei ole perekond ega spetsialistid suutnud piisavalt aidata. Lugu refereerisid mitmed väljaanded, ka Postimees.
Eile teatas lastekaitse liit, et ehkki «Pealtnägija» tõstatas olulise teema, siis taunib liit probleemi käsitlust, sest konkreetset last sildistati ja halvustati ning ta on kogukonna jaoks identifitseeritav.
Täna teatas ka sotsiaalministeerium, et nende hinnangul on psüühikahäirega lapse juhtumi meediakäsitlused rikkunud lapse õigusi ning selline kajastus on lubamatu. Samuti tegid käsitluse kohta ühispöördumise Eesti Pereteraapia Ühing ja Eesti Koolipsühholoogide Ühing.
Mihkel Kärmas viibib välislähetuses ja Postimehel ei õnnestunud reedel temalt kommentaari saada.
«Pealtnägija» kirjutas oma Facebooki lehel aga, et massiivne tagasiside saatusekaaslaste ja spetsialistide poolt «Pealtnägija» loole hüperkineetilise käitumishäirega poisist näitab, et teema läks väga paljudele korda ning sarnased probleemid on levinud. «Abi pakuvad psühholoogid, koolid ja isegi saatusekaaslastest pered, kes tahavad olla toeks. Parimad abipakkumised on juba perele edastatud,» kirjutas saatemeeskond.