Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Politsei saab õiguse sõidukeid ka ilma hoiatamata peatada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Politsei.
Politsei. Foto: Mihkel Maripuu

Plaanitava seadusemuudatuse järgi saavad politseinikud õiguse sõidukeid peatada ka ilma eelneva märguandeta, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või kahtlustatava või tagaotsitava kinnipidamiseks.


Praeguse politsei ja piirivalve seaduse järgi võib sõiduki sundpeatada, kui selle juht ei täida eelnevat sõiduki peatamise märguannet. Sõiduki võib sundpeatada teesuluga või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit, relva või muud erivahendit.

Seadusemuudatuse eelnõu seletuskirja järgi võib praktikas aga esineda ka selliseid olukordi, kus isikule ei ole võimalik anda eelnevat peatumismärguannet, kuid sõiduk tuleb sundpeatada.

Näiteks tuuakse vajadus pidada kinni sõiduk, mida juhib või milles viibib ohtlik ja relvastatud kurjategija. Samuti olukorrad, kus isik oma liikluskäitumisega ohustab ennast või teisi – näiteks suitsiidne isik, kelle puhul võib objektiivselt hinnata, et peatumismärguande järgselt võib isik muutuda agressiivseks ja  inimrohkes kohas ohustada oma käitumisega teisi isikuid. «Seega on vaja luua erisus, mille eelduseks on vahetu kõrgendatud oht või asjaolu, et isik on kahtlustatav või tagaotsitav ja esineb seadusest tulenev alus tema kinnipidamiseks,» seisab seletuskirjas.

Seepärast täiendatakse politsei ja piirivalve seadust selliselt, et ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või kahtlustatava või tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.

Muudatus on plaanis avaliku teabe seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse raames ning peaks jõustuma 2011. aasta 1. jaanuaril.

Märksõnad

Tagasi üles