Lätlaste kinnitusel on vastuvõetud Guantanamo vang ühiskonda sulandunud

2010. aastal saabus Lätti Guantanamo vangilaagrist mees, kes on tänaseks Läti siseministeeriumi kinnitusel ühiskonda integreerunud.

Pentagon kinnitas 2010. aasta juulis, et Guantanamo vanglast viidi kaks kinnipeetavat vastavalt Hispaaniasse ja Lätti, kuid nende identiteete ei avalikustatud. Pentagoni teatel ei tehtud seda, et kaitsta endiseid vange, samuti oli see Läti ja Hispaania valitsuse palve, kirjutas Reuters.

Läti välisministeerium kinnitas vaid seda, et mees on pärit Kesk-Aasiast ja ta räägib vene keelt, mistõttu on tal eeldus Lätis hakkama saamiseks. Veel lisas välisministeerium, et kinnipeetav ise avaldas soovi Lätti tulla, sulanduda ühiskonda, õppida kohalikku keelt ja seadusi.

Samuti oli teada, et mees ei olnud abielus, kuid tal on palju sugulasi riigis, kust ta pärit on. Läti välisminister nentis, et kui mees otsustab tagasi koju minna, siis ei saa teda kuidagi takistada.

Augustis rääkis Läti siseminister teleintervjuus kanalile Latvijas Neatkariga Televizija, et mehel on palju lihtsam Lätis hakkama saada, kui ta keele ära õpib. Kohaliku meedia väitel mees alustaski õpinguid.

The New York Times avaldas ka mehe nime ning WikiLeaksi tõttu lekkinud dokumendid mehe andmete ja elulooga.  

Dokumentidest selgub, et mees on hetkel 37-aastane ja pärit Usbekistani pealinnast Taškentist. 1999. aastal värbas sõber ta islamistliku sõjalise organisatsiooni Usbekistani Islamiliikumine (Islamic Movement of Uzbekistan ehk IMU) liikmeks. IMU seostati omakorda Al-Qaedaga.

Mees reisis ka Afganistanis ja töötas muu hulgas Kabulis autoremonditöökojas. Tema sealne ülemus oli IMU liider. Ka reisis ta rindejoonele, kuhu jäi 40 päevaks. Kui ta sealt Põhja-Afganistanis olevasse linna Kunduzi naasis, siis vahistati ta 2001. aasta novembris. Mehelt võeti ära Kalašnikov ja neli ajakirja.

Guantanamosse viidi mees üle 2002. aasta 14 juunil. Sooviti, et ta annaks informatsiooni IMU kohta ja Tadžikistani islamistliku organisatsiooni kohta. Süüdistust ei ole mehele esitatud.

Kuna hiljuti saabus Guantanamost ka Eestisse endine kinnipeetav, siis uuris Postimees Läti siseministeeriumilt nende kogemuse kohta. Ministeeriumi avalike suhete spetsialist Gunta Sapoznikova nentis, et ei saa kahjuks küsimustele täpselt vastata. «Ainus, mida me võime öelda on, et see isik on edukalt ühiskonda integreerunud,» ütles Sapoznikova. Samas ei saanud ta täpsustada ka seda, kas peab silmas ikka Läti ühiskonda või on mees Lätist ikkagi lahkunud.

Alates 2009. aastast on Guantanamo kinnipidamiskeskusest vabastatud ja erinevatel alustel ümberasustatud 64 inimest, näiteks 3 Albaaniasse, 1 Belgiasse, 4 Bermuudale, 1 Bulgaariasse,1 Cape Verdele, 2 El Salvadori, 2 Prantsusmaale, 6 Gruusiasse, 2 Saksamaale, 1 Ungarisse, 2 Iirimaale, 5 Kasahsani, 1 Lätti, 6 Palaule, 2 Portugali, 5 Katari, 8 Slovakkiasse, 3 Hispaaniasse, 3 Šveitsi ja 6 Uruguaisse. Lisaks neile on 44 inimest suunatud tagasi kodumaale, sh näiteks Itaaliasse ja Suurbritanniasse.

14. jaanuari pärastlõunal saabus Eestisse Guantanamo kinnipidamiskeskusest vabanenud 31-aastane Ahmed Abdul Qadir, kes viibis Guantanamos üle 12 aasta. Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort nentis, et Eesti ei soovinud mehe isikut avalikustada, kuid Ameerikas on teine tava. Tema foto oli aga kättesaadav Wikileaksi materjalidest, kuid Koorti sõnul on tegemist vana pildiga.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna kaasamispoliitika juht Triin Raag ütles, et mehele anti väike korter ja tugiisik, kes aitab teda kahe aasta vältel. Samuti saab ta tervishoiuteenuseid ja toimetulekutoetust. «See on selleks, et tagada sujuv ja valutu kohanemine ühiskonnas. Sedasama pakume kõigile teistele varjupaigataotlejatele,» ütles Raag.