/nginx/o/2010/09/02/425965t1h15a3.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukas leiab, et eile jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei too kohalikele omavalitsustele mitte niivõrd palju uusi kohustusi, kuivõrd täpsustab juba olemasolevaid. Siiski taotleb ministeerium järgmise aasta riigieelarves mõnede hariduskulude suurenemist.
Enne seda, kui Tallinn uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud lisakohustuste tarvis riigilt kohtu kaudu raha küsima asus, palus linnapea Edgar Savisaar sama nii haridus- ja teadusministrile kui rahandusministrile saadetud kirjas.
Eile saatis Lukas Savisaarele vastuse, milles põhjendab punkthaaval Savisaare kirjas väljatoodud nõuete seadusse panemist ja tõdeb, et enamik neist nõuetest olid kohalikel omavalitsustel juba vana korragi järgi.
Nii tõdeb Lukas kirjas, et Savisaare hinnangul koolikohustuse täitmise üle arvestuse pidamiseks vajaliku e-keskkonna loomine pole tingimata vajalik, sest seadus seda ei kohusta. Koolikohustuslike laste üle arvepidamine on omavalitsuse kohus olnud läbi aegade. «Kui seda soovitakse teha sellises keskkonnas, mille loomisega kaasnevad rahalised väljaminekud, siis tuleb need ise katta,» kirjutas minister. Savisaar küsis Lukaselt e-keskkonna loomiseks umbes 150 000 krooni.
Haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamiseks arvestas Tallinna linnapea 5,4 miljoni suurust lisaväljaminekut. Haridusminister leiab oma kirjas, et uus seadus ei kohusta selle töö tegemiseks täiendavate ametikohtade loomist ning ka seni on koolid pidanud selliste õpilaste eest hoolt kandma, nii et tegu pole täiendava ülesande lisamisega.
Suurem rahavajadus järgmisel aastal
Kõige suuremat summat veel selleks aastaks taotles Tallinn õppekeskkonna nõuete ja uute õppekavade rakendamisega seotud kulude jaoks – kokku 35 miljonit krooni. «Paraku ei ole Te arvesse võtnud seda, et nõuded õppekeskkonnale olid kehtestatud ka seni kehtinud seaduses,» kinnitas taas Lukas. «Riik on kogu aeg toetanud kohalikke omavalitsusi kooli õppekirjanduse muretsemisel ning riiklike õppekavad vahetamisega seoses taotleb ministeerium alates 2011. aastast suurendada õppevahenditega seonduvat toetust,» lisas ta samas.
Samuti tõdeb Lukas suuremat rahavajadust tugiteenuste tarvis. Tallinn küsis juba selleks aastaks riigilt selleks lisaraha 3,6 miljonit krooni. Lukas ei pea sellist summat otseselt põhjendatuks, sest vajadus eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuse järgi on kooliti kindlasti erinev. Samas kinnitab ta, et seoses järgmisel aastal rakenduva tugiteenuste süsteemiga taotleb haridus- ja teadusministeerium 2011. aasta riigieelarves hariduskulude vabade vahendite lõtku suurendamist 9 protsendile ehk umbes 21,1 miljoni krooni võrra.
Täna teatas Tallinna linnavalitsus, et pöördus Tallinna halduskohtusse nõudega haridus- ja teadusministeeriumi vastu seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise ja sellega kaasnevate kohustuste rahastamise nõudega.