/nginx/o/2012/05/02/1084658t1h2b3f.jpg)
Lastekaitse liit teatas, et ehkki eilne «Pealtnägija» tõstatas olulise teema, siis taunib liit probleemi käsitlust, sest konkreetset last sildistati ja halvustati ning ta on kogukonna jaoks identifitseeritav.
Lastekaitse liit taunib eilse «Pealtnägija» loo käsitlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastekaitse liidu projektijuht Mart Valner ütles, et ehkki teema tõstatamine ajakirjanduses on oluline, siis oleks liidu hinnangul seda pidanud tegema teisiti. Muu hulgas avaldati Valneri sõnul lapse terviseandmed ja ta on kogukonna jaoks identifitseeritav.
Lastekaitse liit avaldas kahetsust, et sama lugu on ka teised meediaväljaanded kajastanud.
«Ajakirjanikel on alati kohustus töötada lapse parimatest huvidest lähtuvalt ning isegi kui lapsevanem ise pakub oma alaealist last puudutavad teemad välja, tuleb neist loobuda, kui need kahjustavad lapse huve,» teatas liit.
Lisaks on isikuandmete kaitse seaduse järgi delikaatsed ning avaldamisse mitte puutuvad andmed terviseseisundi või puude kohta, mis tähendab, et avalikkusele on nende jagamine keelatud, seisab liidu teates.
«Paha last ei ole olemas - lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega,» seisab liidu teates.
Samuti toonitab liit, et tundeelu ja käitumishäiretega lapsed vajavad nii erikoolis kui ka tavakoolis professionaalseid teenuseid vastavalt individuaalsele profiilile, vajadustele. «Tihti näeme aga valusalt, et hariduslike erivajadustega lastele pole teenus erinevatel põhjustel siiski kättesaadav. Laps, kes kogeb oma võimetega ja eripäradega arvestavat õpet ja inimlikku hoiakut, ei keeldu üldjuhul kooli minemast.»
«Antud juhtumi kõige valusam osa seisneb vastuse lükkamises lapsele. Vastutus täiskasvanu ja lapse vaheliste suhete eest lasub alati täiskasvanul. Suurt rolli noore inimese praeguses vastupanus, käitumisraskuste süvenemises, vägivaldsuse kasvamises ja usalduse kaotuses mängivad teda ümbritsenud täiskasvanute suhtumine ja varasemad möödalaskmised. Näiteks vajavad hüperkineetilise käitumishäirega lapsed turvalist, stabiilset, rutiinset päevakava, kus on oma osa nii distsipliinil kui ka tunnustusel. Kõne all olev noor on aga pidanud kooli vahetama seitsme aasta jooksul viiel korral ning teda nimetatakse «Eesti kõige halvemaks lapseks,» kommenteeris ERRi lugu pereterapeut Merit Lage.
«Vale eesmärgiga tehtud meediakajastus võib probleemi olemust kui sellist tõsiselt moonutada ja eirata, tehes sellega probleemi lahendamisele karuteene. Hoiaku võtmine, justkui on lapse ümber olevad täiskasvanud kõik endastoleneva teinud, kuid laps on ikkagi paha, allumatu ja üleüldse lootusetu, on taunimist väärt. Nii riigi kui ka MTÜ Lastekaitse Liidu seisukoht on, et «lootusetuid» lapsi ei olemas ning vastupidise juurutamine on põhimõtteline ja jäme riive lapse õigustele,» teatas liit.