IRL: kaheksa lisamiljoni abil täidame kultuurilubadused

Sari: erakondade valimislubadused

Toimetus analüüsis IRLi valmisprogrammi ja esitas selle kohta täpsustavaid küsimusi, eeskätt rahastamise osas. Alljärgnevalt erakonna lubadus, seejärel toimetuse küsimus ning erakonna kommentaar. IRLi eest andis vastused riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta. 

IRLi valimisprogrammiga saab täismahus tutvuda siin ja siin. 

IRLi valmisplatvormist:

 Lubadus: Võtame eesmärgiks, et õpitud erialal töötavad kõrgharidusega kultuuritöötajad peavad saama vähemalt Eesti keskmist palka.
Küsimus: Kui palju on neid inimesi, kelle palk tõuseb Eesti keskmise palgani, kui suur on kultuuriasutuste palgakulu tõus sel juhul ning kust leitakse täiendav raha?

TALO ja kultuuriministeeriumi ühiste kavatsuste kokkuleppe  järgi on riigieelarvest töötasu saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär täistööaja korral vähemalt 731 eurot kuus 2015. aastal. Üldiseks palgatõusuks kavandab Rahandusministeerium lähiaastatel ca kuus protsenti. Seega peab ka vastav alammäär kasvama kiiremini kui  kuus protsenti aastas.  IRLi eesmärk on tõsta kõiki kultuurisektori palkasid, mitte tagada kõigile ühtlane miinimum. Arvestades, et, vaba aja ja kultuuriga on seotud ca 4000 keskvalitsuse eelarvelist töötajat, tähendab näiteks 100 eurot täiendavat keskmise palga tõusu ca 6,4 miljonit eurot aastas, mis on ca 0,08% riigieelarve mahust. Seega ei eelda see otsus tingimata riigieelarve täiendavaid tulusid ja poliitiline valik on võimalik langetada riigieelarve tulude kasvu ümberjagamise tulemusena. Lisaks näeme sissetuleku tõusuvõimalusi ka nende toetuste abil, mida riigieelarvest makstakse treeneritele ja huviharidusele. Palgatõusuvahendeid sisulise kultuuritöö tegijatele annab ka tehniliste tugistruktuuride mõistlik koondamine ja näiteks muuseumide ja muinsuskaitse lähem koostöö ja parem ülesannete omavaheline jaotus.

Lubadus: Rakendame põhimõtte, et riik tasub kõigilt riiklikelt stipendiumidelt (sh kultuurkapitali stipendiumidelt) ka sotsiaalsete garantiide (ravikindlustus, rahvapension) saamiseks vajalikus ulatuses tööjõumaksud ja suurendame vastavas ulatuses kultuurkapitali vahendeid.
Küsimus: Kui palju raha kulub täiendavateks tööjõumaksudeks, kust see raha tuleb?

Loovisikute sotsiaalsete garantiide küsimuse lahendamisel tuleb vaadata tervikpilti, mille üheks osaks peaks olema ka Kultuurkapitali loominguliseks tegevuseks ette nähtud stipendiumide maksustamine, millelt seni ei arvestata ravikindlustust ega rahvapensioni. See programmipunkt on üks osa lahendusest vabakutseliste loovisikute sotsiaalsetele garantiidele – ravi- ja pensionikindlustusele. Senine riigipoolne tegevus on eelkõige keskendunud loovisikutele ravikindlustuse tagamisele läbi sotsiaalmaksu miinimummäära paindliku tasumise võimaluste parandamise, kuid tähelepanu alt on välja jäänud asjaolu, et ka loovisiku tulevane pension sõltub tasutud sotsiaalmaksust.

See on keerukas ja aeganõudev lahendus, mille maksumus on jämedalt võttes kuni kolmandiku võrra suurem kulu ühe kultuurkapitali väljamakse kohta, kuid tulevik peabki liikuma sinnapoole, et pikemaajaliste stipendiumide arv kasvaks ning stipendium annaks silmapaistvatele loovisikutele võimaluse pühenduda loometööle ilma paralleelselt täiendavaid (sotsiaalmaksuga maksustatud) sissetulekuid hankimata.  Pikas perspektiivis vaadatuna pole tegu lisakulu, vaid summade nö ühest taskust teise tõstmisega: ravikindlustuse ja inimväärse pensioni olemasolu vähendab muid sotsiaalsektori kulusid õiglasel moel, toetades inimesi, kes on ausalt tööd teinud.

Rõhutame ka seda, et loovisikute sotsiaalsetest garantiidest peaksid lugu pidama ka neid palkavad tööandjad – isegi piiratud eelarvetingimustes tuleb tehtud loovtöö tasustada tööna, mitte otsida sotsiaalmaksu välistavaid tasustamisvorme nagu litsentsilepingud ja stipendiumid.

Lubadus: Suuname rohkem raha sinna, kus meie kultuur on esindatud rahvusvahelises erialases kontekstis ja toetama Eesti kollektiivide esinemist rahvusvahelistel professionaalsetel foorumitel, nagu filmifestivalid, teatri- ja koorifestivalid, rahvusvahelised näitused.
Küsimus: Kui suurest summadest käib jutt? Kust ja mille arvelt see raha tuleb?

Siin räägime prioriteetide ümbervaatamisest Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali eelarvetes ning paremas koostöös ka Välisministeeriumiga. Täiendavad kuluvõimalused tekivad koos üldise riigieelarve kasvuga. Siiski on ka senine praktika näidanud, et tegu on rohkem prioriteetide seadmisega ning aktiivsemas ja terviklikumas riigipoolses kultuurilise diplomaatia toetamises.

Lubadus: Toetame eraraha kaasamist kultuurivaldkonda, tunnustades kultuurisõbralikke ettevõtjaid ja eraisikuid ning soodustades riigi ja eraettevõtjate koostöös elluviidavaid algatusi. Kehtestame maksuvabastuse kultuurisponsoritele ja eraettevõtete makstavatele loomestipendiumidele.
Küsimus: Palun tooge näide, kuidas see mehhanism tööle hakkab. Kas selle projekti elluviimine mõjutab riigi maksutulusid. Kuidas?

Võimalusi on mitmeid, näiteks:

1)    Erakapitali täiendavaks kaasamiseks on Kultuuriministeeriumil ja ka Kultuurkapitalil võimalik hakata rakendama rohkem põhimõtet, et oma osa antakse senisest enam eraraha kaasavatele algatustele, mida näiteks Kultuuriministeerium lähtuvalt kokkulepitud põhimõtetele proportsionaalselt erakapitali panusega. See on väga läbipaistev mudel, mis annab kultuuriprojektide juhtidele senisest rohkem kindlust eelarvestamisel ja sponsoritega läbirääkimisel.

2)    Samuti oleme valmis laiendama eraisikute ja ettevõtjate võimalusi teha maksuvabalt annetusi loovisikutele. Kui uus valitsuskoalitsioon otsustab sellisesse meetmesse panustada, tuleb lähtuvalt riigieelarve võimalustest teha kuluanalüüs, et hinnata, millises ulatuses on võimalik sellist soodustust rakendada, aga ka väikse vastutustundlik algus on oluliselt parem kui mitte midagi.

Lubadus: Peame oluliseks riiklike etendusasutuste kõrval ka eraalgatuslike etendusasutuste toimimist ja jälgime, et rahastamismudelid arvestaksid ka uute tulijatega.

Selgitus: Eelkõige tähendab see seda, et etendusasutuste rahastamisel luuakse olemasolevate eelarvevahendite raames puhver (näiteks 20 protsenti), mis jagatakse lähtudes kokkulepitud kultuuripoliitilistest eesmärkidest perioodiliselt vanade ja vajadusel ka uute institutsioonide vahel ümber, luues nii kindlamaid võimalusi ka võimalikele uutele tulijatele.

Lubadus: Laiendame teatrikeskuse Vaba Lava tegevusmudelit, kus eraettevõtja ehitab vajalikud ruumid, riik subsideerib vajadusel renti ja sisuga täidavad selle loovisikud ja vabakond.
Küsimus: Mida see reaalselt tähendab? Kas olemas olev kultuuriraha jagatakse ümber (mis mahus, mille arvelt) või tuuakse süsteemi lisarahastust (kui palju, kust see raha tuleb?)

Antud lahendus on eelkõige mõeldud võimalike ruumiprobleemi lahendamiseks erasektori rahastamise toel. Täiendav kulu võib sellise lahenduse korral olla eelkõige rendikulu. Samas ei pruugi see tähendada olulist lisakulu, sest praegu ka peavad loovisikud, etendusasutused jpt oma ruumidega seotud kulusid katma, lisaks, kui vaadata Vaba Lava mudelit, siis tähendab see tavapärasest oluliselt suuremat kultuuriinvesteeringut tavapärasest oluliselt väiksema avaliku raha koormusega.

Lubadus: Võtame eesmärgiks vähemalt ühe kvaliteet-draamasarja tootmise aastas. 
Küsimus: Ekspertide hinnangul maksab kvaliteetseriaali ühe osa tegemine orienteeruvalt 100 000 eurot. (http://kultuur.postimees.ee/2977533/ev-100-konkurss-otsib-uue-telersarja-ja-dokumentaalfilmide-ideid) Täispikk sari vastavalt üle miljoni euro. Kust võetakse miljon eurot aastas?

Eesmärk peaks olema jõuda tasemele, kus sarnaselt Taanile on võimalik müüa sari edasi kas valmiskujul või ideena (võimaldades teistele riikidele teha oma adaptsiooni), selline tase peaks andma ka lisarahastuse. Esimeseks sammuks saab olla Eesti Filmi Instituudi kaudu ka teleseriaalide stsenaariumide ja projektide ettevalmistamise toetamise alustamine. Täiendavaks võimaluseks on koostöö näiteks YLE ja/või SVTga. Rahvusvaheline koostöö võimaldab kaasata EL teotusi ja oleks ka eestlastele heaks koolitusvõimaluseks. Üksnes avaliku sektori vahendite eest kodumaisele turule sellise seriaali tootmine ei ole kindlasti eesmärk, mida oleme silmas pidanud. Sellise rahvusvahelise kvaliteedini on võimalik jõuda järk-järgult kaasates ka eraraha. Samuti tuleb riigipoolseid mahukaid investeeringuid tehes hinnata ka selliste projektide võimalikku ekspordipotentsiaali ja tasuvust. Potentsiaali selliste suurprojektide tegemiseks on aga küllaga, kui vaadata Põhjamaade eeskujusid ning Eesti senist edu filmimaastikul. Lisaks ei tohi unustada tõsiasja, et sellised investeeringud on Eesti välisturgudele mõeldud reklaamirahade loomulik osa ning tegu pole kaugeltki ainult kulupoolega eelarves, vaid ka majandust elavdava meetmega.

Lubadus:  Toetame lisaks SA Kultuurileht väljaannetele ka eraalgatuslikku kultuurimeediat.
Küsimus: Millises mahus toetate, kust tuleb raha?

Tegemist ei ole uue algatusega, vaid väärtuspõhise kinnitusega: jah, me peame oluliseks suuremat valikuvõimalust ja heade tegijate toetamist omandivormist sõltumatult. Näiteks Müürilehe väljaandmist toetavad ka praegu Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Toetuse maht sõltub aasta-aastalt kasvava riigieelarve võimalustest.

Lubadus: Kaalume filmivaldkonda toodud välisinvesteeringute osalise tagastamise süsteemi loomist, võttes aluseks Eestis tehtud töödelt tasutud maksud (cash rebate).
Küsimus: Kui suur võiks teie arvates olla tagastusprotsent ja miks te sellise süsteemi juurutamist ainult kaalute – Lätis ja Leedus ei kaalutud, vaid tehti ära.

Võimalik tagastusprotsent peab olema konkurentsivõimeline meiega samal turul konkureerivate riikidega arvestades ka Eesti maksumäärasid, mis on meie konkurentidest erinevad. Filmide eelarved on reeglina pingelised ning meie eesmärgiks ei ole rabistamine, vaid sellise mudeli töösserakendamine, mis ka tõesti rahvusvahelisi filmitegijaid meelitaks paljude pakkumiste hulgast just nimelt Eestisse filmivõtteid tegema tulema. Seega on mõistlik teha kõigepealt täpsem analüüs ja siis asi ära teha. Tegemist on Eesti maksupoliitika kontekstis uudse lahendusega, mille sisseviimine vajab juba tulenevalt heast tavast täiendavat analüüsi.

Lubadus: Digiteeritud pärandi kasutamise tagamiseks kaalume enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmist koos autorihüvitusfondi loomisega.
Küsimus: Kuidas peaks selline süsteem töötama, ja taas, miks te seda ainult kaalute?

Filmipärandi vabakasutusse andmine on meie eesmärk, ent me ei anna ka ühtegi tühja lubadust.  Süsteem saab toimida analoogiliselt muude teavikute laenutusega nii füüsilisel kujul kui internetis, ent sealjuures peab meie väärtushinnangute põhiselt olema autoriõiguste osas looja olema kaitstud. Tegemist on küsimusega, mis vajab täiendavat analüüsi eelkõige hindamaks, kellele kuuluvad autoriõigused ja kui suured kulud autorihüvitistele võivad sellega seoses kaasneda riigile, seega võib juhtuda, et järgneva nelja aasta jooksul jõutakse ainult osalise lubaduse täitmiseni, ent loodetavasti läheb paremini ja kiiremini. Nõukogude ajal valminud filmide varaliste õiguste küsimus on senimaani lahendamata, mis muudab lubaduse kiire täitmise mistahes erakonnal tühjaks lubaduseks, ehkki tehnilised eeldused selleks on olemas tänu digiteerimisele.

Üldised küsimused kõigile erakondadele:

Kui palju on vaja lisaraha, et täita täies mahus teie erakonna valmisplatvormis üles loetud kultuuriprogramm (lisaks olemasolevale rahastusele)? Kas te olete selle kokku arvestanud?

Suuremas osas on võimalik programm ellu viia aasta-aastalt kasvava riigieelarve vahendite raames, eeldusel, et kultuurivaldkonna eelarve kasvab samas tempos riigi maksutulude kasvuga. Hindame, et täiendava 8 miljoni euroga aastas on võimalik nelja aasta jooksul enamik eesmärke. See on 0,1 protsenti võrreldes riigieelarve mahuga ja on uue koalitsiooni poliitilise tahte korral saavutatav. Täiendavaid vahendeid eeldab eelkõige kultuurivaldkonna töötajate palgatõus ja sotsiaalsete garantiide parandamine ning täiendavad investeeringud muinsuskaitselistesse objektidesse. Peame mõistlikuks ja kestlikumaks  kaaluda ka teiste valdkondade eelarvete suuremat sidumist kultuurivaldkonnaga, näiteks et riiklik investeering riikliku tähtsusega kultuuripärandisse oleks eelistatud samalaadsele riiklikule investeeringule uue hoone ehitamiseks.

Kui suur protsent riigieelarvest peaks minema kultuuriministeeriumi eelarvesse?

Kuivõrd riigieelarve maht kõigub aastate lõikes tänu Euroopa Liidu vahendite tsüklilisusele ja riiklikele kultuuriinvesteeringutele, ei näita see number tingimata kultuurivaldkonna rahastamise paranemist või halvenemist. Oleme seisukohal, et kultuurivaldkonna jooksvad kulud (so ilma ühekordseid erakorralisi tulusid ja kulusid arvestamata) peaksid kasvama vähemalt samas tempos riigi maksutulude kasvuga.

Milliseid alternatiivseid vahendeid peate võimalikuks kultuuri rahastamisel?

Lisaks riigieelarve vahenditele eelkõige erakapital, vt selgitused eespool, ning parem valdkondadevaheline koostöö, st et riik mõtleks oma muid investeeringuid või projekte tehes kultuurselt.

Kuidas soodustada erakapitali kaasamist kultuuri rahastamisse?

Programm pakub lahendusi, vt selgitused eespool.

Kuidas kavatsete lahendada vabakutseliste tervisekindlustuse probleemi?

IRL programm: „Tagame vabakutselistele loovisikutele tervisekindlustuse ja rahvapensioni sõltumata sissetulekute regulaarsusest tingimusel, et loovisik maksab aasta või mitmeaastase perioodi jooksul tööjõumaksud vähemalt üldise alammäära ulatuses;“

Oleme seisukohal, et iga loovisik, kes tasub ise või kelle eest on tasutud sotsiaalmaksu kokku vähemalt kehtiva minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse ulatuses, peab saama ravikindlustuse. Loovisikutele tuleb luua võimalikult paindlikud võimalused tasuda sotsiaalmaks nii, et ravikindlustusse ei tekiks auke, sh võimaldada sotsiaalmaksu ettemaksu. Samuti näeme ühe võimalusena parandada loovisikute sotsiaalseid garantiisid tasuda sotsiaalmaks ka riiklikelt stipendiumidelt ja innustada riigiasutusi kasutama lepinguvorme, mis sisaldavad ka makseid sotsiaalsete garantiide tagamiseks (vt eespool).

Palun nimetage kümme kultuuriinimest, kes kandideerivad erakonna nimekirjas, koos järjekorranumbriga..

Üldnimekirja numbri järjekorras:

19 Lauri Vahtre – stsenaristika, kirjandus (ringkonnas 6.)

23 Liisa-Ly Pakosta – muinsuskaitse (ringkonnas 2.)

29 Juku-Kalle Raid – kultuuriajakirjandus, kirjandus (ringkonnas 14.)

35 Viktoria Ladõnskaja – ajakirjandus, kirjandus (ringkonnas 1.)

41 Kalle Muuli – ajakirjandus, kirjandus (ringkonnas 3.)

42 Evelin Samuel – muusika, ajakirjandus (ringkonnas 4.)

52 Mihhail Lotman – kultuuriteooria, kirjandusteadus (ringkonnas 5.)

60 Ando Kiviberg – pärimusmuusika ja muinsuskaitse (ringkonnas 4.)

61 Elle Kull – näitekunst (ringkonnas 3.)

122 Trivimi Velliste – muinsuskaitse (ringkonnas 10.)