Priisle kaared on viimase nädalaga jõudnud inimeste teadvusesse rohkem, kui nad on seda suutnud mitme aastakümne jooksul. Kummalisel kombel kipuvad sellised objektid armsaks saama ikka siis, kui keegi kavatseb need lammutada.
Betoonkaarte saaga Lasnamäel jätkub
Teisipäeval toimunud Tallinna ametkondadevahelisel koosolekul, kus arutati kaarte saatust, ei otsustatud mitte midagi sisulist. Konstateeriti probleemi ja otsustati, et teemaga peaks tegelema. Kuigi kaared plaaniti demonteerida nädala alguses, siis täna on nad endiselt omal kohal. Ehitaja ootab linnapoolset ametliku kirja ja lammutab seni ümbritsevat hoonestust. «Kõik on hetkel nii-öelda stand-by,» ütleb kaarte eest võitlev Maria Derlõsh.
Linn on seljaga vastu seina, valimised on tulemas ja konfliktpunkti Lasnamäel ei soovi keegi praegu tekitada. Sellised teemad, mis algselt tunduvad rahvale mitte korda minevat, võivad kiiresti eskaleeruda ja munitsipaalpoliitikud teavad seda hästi.
Sisuliselt oleks kaarte lammutamine «JOKK», sest detailplaneering ja lammutusprojekt on ammu kinnitatud, vastuväiteid avalikul väljapanekul ei olnud, see küsimus tekkis lauale alles detsembri keskpaigas.
Äraootaval seisukohal on ka kaarte praegune omanik Maxima. Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe sõnul on kauplustekett otsustanud, et ehitustööde alguses püütakse betoonkaared tõsta objektilt kõrvale.
See «kõrvale tõstmine» pole aga odav lõbu, palju odavam oleks need lihtsalt lammutada, nagu projekt ette näeb. Ainuüksi tervikkujul eemaldamine ja kõrvalkrundile ladustamine toob Maximale kaasa ligikaudu 10 000 euro suuruse täiendava kulu. Pood tuleb kodanikuaktivistidele vastu, ent toonitab, et betoonkaartest huvitatud organisatsioonidel või inimestel tuleks need esimesel võimalusel uude asupaika toimetada.
Kui algselt soovisid kohalikud aktivistid seda, et lammutusluba peatataks ja Maxima kasutaks neid kaari kuidagi oma valmivas hiigelpoes ära, siis pärast linnaga konsulteerimist, mindi edasi plaaniga kaared demonteerida. Selle plaaniga on tänaseni töötatud, kuid samas nenditakse, et võib-olla oldi liiga ambitsioonikad ja ei olekski mõistlik neid kaari seal terviklikult monteerida.
Veel nädala alguses Maria Derlõshiga suheldes tundus, et kaartega on vaid üks plaan, need demonteerida ja paigaldada 200 meetrit põhja poole, kuid tegelikult on laual veel teisigi variante. «Ehk saab neid taaskasutada teistsugusel moel, kui lihtsalt neid reprodutseerida teises kohas. Me oleme tegelikult saavutanud põhilise, selle, et on tekkinud diskussioon, mis on tegelikult normaalne praktika,» leiab ta.
«Kui need kaared on liiga ohtlikud, et üleval olla, siis võivad need toimida ka pinkidena – need on sellised head vandalismikindlad ja robustsed betoonjurakad. Miks mitte kuidagi mõelda sellele ja teha avalik konkurss, mis selgitaks välja, milline oleks kõige mõistlikum lahendus,» rääkis ühest ideest Derlõsh.
Lasnaidee eestvedajad on kokkuvõttes siiski selle poolt, et toimuks koostöö linnaga ja nende armastatud linnaosa muutuks elamisväärsemaks. Põhiline on saavutatud – see on jõudnud avalikkusesse ja inimesed pole täiesti ükskõiksed.
Linnale pakuti välja mitu võimaliku lahendust
Lasnaidee eestvedajate sõnul oleks kõige õigem püstitada kaared sarnaselt varasemaga Teletorni vaatekoridori suunas. Kuid tasub mõelda ka teistele variantidele juhul kui viimane osutub tehniliselt keerukaks.
Ühe alternatiivse võimalusena nähakse seda, et olemasolevaid kaari saaks kasutada alternatiivsel viisil maastikuarhitektuursete elementidena Läänemere 42 perspektiivsel haljasalal. Kaari on võimalik näiteks asetada kaarjalt horisontaalses asendis maapinnale, kus nad saaksid olla väärikalt eksponeeritud.
Aktivistid soovivad seda, et korraldataks avalik arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri konkurss, ning ühtlasi ollakse valmis panustama edasistesse etappidesse konkurssi tingimuste koostamises, selle läbiviimises ja korraldamises. Samuti ideede pakkumises ja vastutuse jagamises.
Paistab, et Maria Derlõshi ja tema mõttekaaslaste võitlus tuuleveskitega, on saamas lähiajal lahendust. Sellegipoolest on õhus endiselt küsimus, kas lasnamäelased neid kaari üldse miskiks väärtuseks peavad.