/nginx/o/2015/01/29/3715517t1hc926.jpg)
«Uuringud näitavad, et saaksime oma rannikumerd praegusest palju paremini ja tulusamalt majandada,» ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.
Eestis on merega seotud potentsiaali vähe ära kasutatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks on meil head tingimused vetikakasvatuseks, ravimudast ja püütud kalast ning kalatööstuse jäätmetest kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks. Ressurss on olemas, kuid kasutame seda praegu veel liiga vähe,» ütles Armulik põllumajandusministeeriumi pressiesindaja vahendusel.
Samas on möödunud aasta oktoobris avaldatud uuringu järgi Eestis mere transport ja laevaehitus olulise osakaaluga tegevused riigi majanduses. Ka on suhteliselt suure ettevõtete ja töötajate arvuga kalandus ning veidi väiksemas mahus turism.
Täna teevad Eesti, Taani ja Norra eksperdid konverentsil ülevaate rannikumere majandamise võimalustest. Näiteks väheväärtusliku kala väärindamine, vetika- ja karbikasvatus, meremuda kasutamine. Arutatakse ka kasvuvaldkondade üle Läänemeres ja maailmas.
Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise «Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks». Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, kuidas rannikumerd majandades parandada Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside kasutamise tõhusust, luua töökohti ning leida uusi majanduskasvu allikad.
Konverentsi korraldab Kalanduse teabekeskus ja seda rahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest, osalemine on registreerunutele tasuta.