:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/04/25/2985038t1h6f0b.jpg)
Justiitsminister Andres Anvelti hinnangul on Eesti õigusruumi probleem selles, et Eestis liigutakse liialt keeldude ja käskude maailmas.
Anvelt: me liigume liialt keeldude ja käskude maailmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eksisteerib miskipärast arusaam, et iga eluseik peaks üksipulgi reguleeritud olema, aga tegelikult peaksime kõik igapäevaelus palju enam keskenduma teineteisest arusaamisele ja kokkulepetele. Meil on vaja liikuda ühtsete arusaamade ja tugeva kodanikuühiskonna poole, kes ka ise soovib koos ja kokkuleppel muresid lahendada,» ütles Anvelt Postimehele.
Justiitsministri hinnangul loodetakse Eestis kohati seadustest liiga palju, tegelikult peaks kõige aluseks olema ikkagi inimlikkus ja terve mõistus.
«Me võime kirjutada seadusesse ametniku kohustused, aga kuidas kirjutada empaatiat? Seda, et ametnik teeks seaduse järgi maksimaalselt, mitte minimaalselt. Sellist lihtsustatud üksikasjadeni reguleeritud elukorraldust, kuidas on õige käituda ja kuidas mitte, ootavad ka paljud poliitikud – näiteid ei pea kaugelt otsima. Samas tuleks aga keskenduda olulistele reguleerimist vajavatele küsimustele. Riigikogu uus koosseis võiks meie õigusloomes minna kindlasti karmimat teed poliitilise reklaami keelustamisel,» lausus Anvelt.
Ministri sõnul saab õigusloome olla läbimõeldud, kui muudatusteks antakse ka piisavalt aega. Aega on tema sõnul vaja nii selleks, et probleeme ja võimalikke lahendusi saaks läbi kaaluda, kui ka selleks, et oleks võimalik inimesi päriselt kaasata.
«Näiteks aastaid ette valmistatud autoriõiguse seaduse puhul olid küll analüüsid tehtud, aga leian, et arutelud huvigruppidega ikkagi puudulikud. Seetõttu langetasin otsuse, et eelnõuga ei tohi kiirustada, meil on vajalik ikkagi eelnõu sihtrühmadega ühe laua taha istuda. Leian, et sihtrühmadega peetavad ümarlauad peaksidki saama rutiiniks, läbirääkimised aitavad teineteist mõista ja leida paremaid lahendusi. Samas tahan rõhutada, et mõnikord peab siiski tegema ka julgemaid otsuseid, et kaitsta vähemuste õigusi,» märkis justiitsminister.
Anvelti hinnangul on Eestis üldiselt hea õigusloome tava järgimine pigem paranenud, aga siin on veel palju tööd teha, enne kui sellega päriselt rahul saab olla. Ta tõi näiteks, et paljud ministeeriumid pöörduvad vigade vältimiseks justiitsministeeriumi poole nõu saamiseks, kuid kindlasti saab ka iga ministeerium ise silma peal hoida, et ei töötataks mitte niiöelda ekspressmeetodiga, vaid järgitaks asjatundlikult ka õigusloome tavasid.
Huvigruppide kaasamisel eelnõude väljatöötamisel ei ole Eestis välja kujunenud veel ühtset kindlat joont ning Anvelti sõnul on juhtumeid, kus kaasamine ja huvidega arvestamine on eeskujulik, aga on juhtumeid, kus seda üldse ei tehta, kuigi sellest oleks kokkuvõttes vaid kasu.
«Üldpildis saaks kaasamine ja ka huvidega arvestamine olla tunduvalt parem. Tihtipeale ei ole probleemiks isegi niivõrd huvidega mitte arvestamine, vaid just see, et huvigruppidel pole piisavalt informatsiooni või ei osatagi seda küsida. Oluliselt tuleks parandada riigi võimekust huvigruppidele ka tausta avada, selgitustööd teha,» ütles minister.
Justiitsministri hinnangul ei saa Eesti seadused olema kunagi päris lihtsas keeles.
«Nii nagu arst või insener kasutab enda töös erialast keelt, nii on see ka õigusloomes. Probleem on meil tõesti aga selles, et ka meie juristid ei suuda kohati tööriista ehk õiguskeelt mõista – ja probleem ei olegi juristis, vaid just seadustekstis. Kindlasti tuleks aeg-ajalt seadusloome tervikuna üle vaadata. Nii nagu muutub maailm meie ümber ja muutub sotsiaalne korraldus, nii muutuvad ja peavad ajaga kaasas käima ka seadused, nendes kasutatav sõnavara ja keelepruuk. Kindlasti saavad õigustekstide arusaadavust parandada meie tublid keeletoimetajad, tuleb aga ka vaadata, et neile jääks aega tekstide parandamiseks,» lausus ta.
Eelmise aasta kõige olulisemate seadustena nimetas Anvelt veel riigikogus menetletavad krediidikulukuse määra piirangu seadus, elatise kättesaamise tõhustamisega tegelev seadus kui ka täitemenetluse muudatus, millega antakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva. «Samuti on mul hea meel selle üle, et 1. jaanuarist oleme jõudnud murdepunkti, kus perevägivald on lõpuks kriminaliseeritud,» sõnas ta.
Iseseisvuse taastamise järgseks parimaks seaduseks peab Anvelt põhiseadust, mis on ajale hästi vastu pidanud, ei ole vajanud oma põhimõtetes muudatusi ning seisab tugeva sotsiaalse õigusriigi eest.