Taskuvaraste saak küündib miljonitesse kroonidesse

Taskuvaraste eest hoiatav silt. Foto: Küllike Rooväli

ETV saade «Pealtnägija» avalikustas koostöös politseiga üheksa kuu jooksul varjatud jälgimise all olnud Tallinna vanalinnas ja sadamas tegutsevad taskuvargad.

Iga nädal kaotab Tallinnas vähemalt kümmekond turisti oma rahakoti taskuvarastele, kel õnnestub ametliku statistika kohaselt tekitada aastas minimaalselt 2,5 miljoni krooni ulatuses kahju ehk kaks ja pool krooni iga mullu Tallinnas käinud turisti pealt, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Mullu 26. septembril läks «Pealtnägija» võttegrupp kaasa 20 erariides kriminaalpolitseinikuga, kes võtsid piiramisrõngasse vanalinna baarid. Operatsioonis osalenud operaatorid ning üks taskuvarastega tegelev komissar jälgisid Viru tänaval toimuvat mustade klaasidega taksost.

Vastavalt kokkuleppele vahistasid politseinikud kurjategijad vaid juhul, kui need varguse reaalselt toime panid.

Politseioperatsiooni juhi Juhan Ojasoo sõnul on vanalinnas tegutsevad 15-20 taskuvarast politseile hästi teada ehk Vanalinna tuntuima vargagrupi liider on Leonid Nižnik ning tema kambas on veel tema vend Igor, Veiko Laul ja kurttumm Aleksei Pugatšov. Politseile on hästi tuntud ka Vadim Velikihh ja Vitali Nezlobin ning Mehlis Mederbekov hüüdnimega Kitajets.

Ojasoo sõnul üritavad taskuvargad pakkuda oma ohvritele suvalisi flaiereid, sikutavad pükstest ning räägivad pahaaimamatutele ohvritele, kui ilusad püksid neil on. «Samal ajal teine varas tegutseb ja proovib midagi ära võtta. Kaks-kolm meest jälgivad piirkonda ja vaatavad, et kuskil politseinikke poleks.»

«Me teame, et üks mees käib kõrvaltänavatel ringi ja kui märkab politseinikku, siis annab sellest oma kaaslastele kohe märku. Neil on oma viipekeel. Kui nn saak on käes, siis pannakse jooksu ja tavaliselt on nii, et jooksjal ei ole mitte midagi. Varastatud rahakott on juba vahepeal kuskile ära sokutatud,» tõdes Ojasoo.

Samuti kasutavad taskuvargad tihtipeale ka vihmavarju, et varjata kõrvaliste inimeste eest oma tegevust. «Kuna vanalinn on piisavalt palju kaetud kaameratega ja kaamerate asukohti nad teavad, siis nende vaateväljas nad kuritegusid ei soorita. Nad on targemaks saanud,» ütles politseinik.

Justiitsministeeriumi statistikast selgub, et Tallinna kesklinna taskuvaraste sissetulekud on viimase viie aasta jooksul oluliselt vähenenud ehk kui 2005. aastal tekitasid nad kannatanutele kahju ligi viis miljonit krooni, siis mullu jäi see kahju juba 2,5 miljoni krooni piiresse. Tänavu seitsme kuuga on taskuvargad tekitanud kannatanutele kahju kokku 1,7 miljoni krooni ulatuses.

Statistika kohaselt fikseeriti 2005. aastal kesklinnas 1013, 2006. aastal 674, 2007. aastal 718, 2008. aastal 586 ja eelmisel aastal 493 taskuvargust. Tänavu seitsme kuuga registreeriti 267 taskuvargust, mullu samal perioodil 288.

Põhja ringkonnaprokuröri Reena Nieländeri sõnul on taskuvargustele iseloomulik, et kannatanud reeglina ei taju varguse momenti ning avastavad varguse alles tunde hiljem ning vahel isegi päevi hiljem.

«Seetõttu on neil ka politseis hiljem väga raske meenutada, kas vargus toimus linnatänaval, kohvikus või ühistranspordis. Ja see teeb keerulisemaks ka kuriteo avastamise. Samas kui taskuvargus jääb nö katsestaadiumisse, siis reeglina kannatanu politseisse ei pöördu ja seda kuskil ei fikseerita,» märkis Nieländer.

Nieländeri kinnitusel on tegelik olukord selline, et taskuvarguste lahendamise ja avastamisega tegeleb politsei ja õiguskaitsesüsteem üleüldiselt igapäevases töös pidevalt ja selliseid taskuvargaid saadetakse kohtu alla ikka kümneid ja kümneid kordi aastas.

Nii on näiteks taskuvarastest Leonid Nižnik ja Veiko Laul ühelt Norra kodanikult rahakoti varastamise eest juba pool aastat vahi all istunud ning ootavad kohut. Juunis mõisteti kohtus süüdi Konstantin Dmitrjev, kellele kohus pani 236 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustuse. Samas sai mees omakohtu korras aga ühelt kannatanult korralikult peksa, kuna toppis käe vale mehe taskusse.