Reformierakond: meie nimekirjas on kõik kultuursed kultuuriinimesed

Sari: erakondade valimislubadused

Toimetus analüüsis Reformierakonna erakonna valmisprogrammi ja esitas selle kohta täpsustavaid küsimusi, eeskätt rahastamise osas. Alljärgnevalt erakonna lubadus, seejärel toimetuse küsimus ning erakonna kommentaar. Reformierakonna eest andis vastused riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik. 

Reformierakonna valimisprogrammiga saab täismahus tutvuda siin. 

Lubadus: Reformierakond saavutab kultuuritöötajate sissetulekute võrreldavuse haridustöötajate, sealhulgas treenerite, sissetulekutega töökohtade objektiivse hindamise alusel.
Küsimus: Mida see tähendab? Kui suur on kultuuritöötajate sissetulek võrreldes keskmise palgaga, kui suurt osa neist see puudutab ning kust võetakse vajaminev raha (eeldusel, et sissetulekud ikkagi tõusevad)?

Reformierakonna kultuuriprogramm lähtub riigikogus vastu võetud kultuuripoliitika põhialustest Kultuur 2020, mille üheks eesmärgiks on tagada kultuuritöötajatele töötasu, mis on Eesti tööturul konkurentsivõimeline, kindlustades spetsialistide järelkasvu. Riik võtab suuna riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega kultuuritöötajate ja kutsekvalifikatsiooniga atesteeritud spetsialistide miinimumtöötasu tõstmiseks täistööaja korral Eesti keskmise palga tasemele. Samm sammul selle eesmärgi poole on eelmine ja praegune valitsus ka liikunud. 2014. aastal tõsteti miinimumpalk 700 eurole ja valdkonna läbi palgakasv keskmisel 5 protsenti. Sellest aastast on miinimummääraks 731 eurot ja valdkonna läbi palgakasv keskmiselt 4,5 protsenti.

Treeneritega seoses astuti sellele aastal märkimisväärne samm nende kindlama sissetuleku tagamisel. Riigi abiga loodi laste- ja noortetreeneritele sotsiaalsed garantiid. See tähendab, et alates sellest aastast kompenseerib riik osaliselt treenerite palgakulud ning teinepool jääb tasuda omavalitsusel või spordiklubil. Kindlasti on see süsteem, mida tuleb edasipidi toetada ja arendada. Kuid jällegi vastavalt riigieelarvelistele võimalustele. Hind 3,51 eurot 2015 aastal ja toetust saab 1034 treenerit. Taotluse esitasid 327 spordiklubi, -kooli ja alaliitu esitasid tähtajaks töötasutoetuse taotlusi 4,22 miljoni euro ulatuses. Kuna taotlusi laekus kogusummas rohkem kui vahendeid oli, siis töötasutoetuse koefitsiendiks sai 0,83. Täismahus toetuse suuruseks kujunes 389,37 eurot kuus ning selle summa saab 375 täiskoormusega ehk nädalas 24 treeningtundi andvat treenerit.

Üle poole toetustest jaguneb kuue spordiala treenerite vahel – jalgpall (152 treenerit), kergejõustik (111), korvpall (101), võimlemine (80), ujumine (75) ja võrkpall (73). Kokku saavad töötasutoetust 48 erineva spordiala treenerid.

Palgatõusust saame me rääkida juhul kui Eesti majandusel läheb hästi, kui majandus kasvab. Muud imerohtu selleks ei ole.

Taustaks: riigi keskmine brutopalk 977 €, kunst, meelelahutus ja vaba aeg keskmine bruto 710€.

Lubadus: Reformierakond viib lõpule Eesti Muusika- ja teatriakadeemia hoone ehitamise ning rajab Tallinnasse uue Kaunite  Kunstide kooli hoone.
Küsimus: Mis asi on Kaunite Kunstide kool? Milleks seda vaja on?  Kui palju see projekt maksab? Kust võetakse selle tarvis raha?

Tegu on täna juba kolme olemas olevat kooli ühendava projektiga, et muusika ja tantsu õpilased saaksid endale uue ja kvaliteetse õpikeskkonna. Kool luuakse Tallinna Muusikakeskkooli, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühendamisel, mis on planeeritud rajada Pärnu mnt 59. Tänaseks on selle kohta vastuvõetud ka detailplaneering Tallinna Linnavolikogus (22.01.2015).

Loodava ühendkooli ülesanne on kutseliste interpreetide ja tantsijate ettevalmistamine, mille üks oluline osa on ka vajalik kõrgem haridus.  Kooli üks põhimõtetest on luua andekatele lastele varakult võimalused kvaliteetse muusika- ja tantsuhariduse omandamiseks.

Kooli õppetöö toimub kolmes astmes – põhi (põhikooli riiklik õppekava, milles on osa õppeaineid asendatud muusika või tantsu õppeainega), kutsekeskharidus ( muusika ja tantsu riiklik õppekava), täiendkoolitus.

Uue õppehoone kogumaksumus RKASi hinnangul on 30,3 miljonit eurot ja selle rajajaks saab olemas RKAS ehk siis vajalikud vahendid planeerib sihtasutus oma tegevustest saadud tuludest.

Ühtlasi kaalume riigile kuuluva AS Eesti Loto tulude kasutamist Kultuurkapitali täiendavaks finantseerimiseks.

Lubadus: Kaalume riigile kuuluva AS Eesti Loto tulude kasutamist Kultuurkapitali täiendavaks finantseerimiseks.
Küsimus: Kui suur osa Eesti Loto tuludest on kavas suunata Kultuurkapitali (absoluutarv, palun). Kuidas seda raha seni kasutati?

Konkreetseid summasid on täna veel vara öelda. Mõte on kaaluda mingi konkreetse protsendi suunamist ettevõtte kasumist.

Lubadus: Reformierakond soovib riiklikult toetada ja edendada kultuurieksporti, mis aitab kaasa Eestist positiivse kuvandi loomisele ja sellega kindlustab meie rahvuslikku julgeolekut.
Küsimus: Kuidas? Lühidalt, palun. Kui see tegevus nõuab finantseerimist, siis mis mahus ja kust võetakse raha.

Eesti kultuur on meie rahva ja riikluse kestmise ja rahvusvahelise konkurentsivõime üheks aluseks. Loomevabadus on üks põhilisi isikuvabadusi, mis on aluseks ka ühiskonna üldisele arengule ja inimeste heaolu kasvule. Vaba eneseväljendus on innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu põhiliseks mootoriks, mis on omakorda aluseks ühiskonna majanduslikule heaolule.

Kultuuriekspordi üheks märksõnaks on loomemajandus, mis on oluline osa Eesti majandusest ja samaväärne teiste majandusharudega.  Just see on üks võimalus, kuidas me oma kultuuri, oma loomeinimesi saame maailmas tutvustada, luua neil võimalusi arenguks ja anda neile vabadust teha, mida hing ihkab.

Abimeesteks, kes kultuurieksporti Eestis edendavad on viimase nelja aastaga loodud valdkondlikud arenduskeskused, kes on oma valdkonna abimeesteks (toetades turunduslike tegevustega, aidates kontaktide loomisega, ettevõtlus koolitustega jne).

Finantseerimise oluline osa tuleb Euroopa Liidu finantsperioodil 2014-2020 loodud loomemajanduse meetmest, mille kogumaht on 20 miljonit eurot. Tegevused: loomemajanduse inkubatsiooni arendamine, loomemajanduse tugistruktuuride arendamine, loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekuse arendamine, loomemajanduse sidumine teiste sektoritega (suur- ja väikeprojektid), loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamine

Lisaks on kultuuriministeeriumi programm Eesti kultuur maailmas (750 000 sellel aastal). Toetuse eesmärk on eesti kultuuri rahvusvahelistumine ja kultuuriekspordi soodustamine, kultuuri kaudu Eesti tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.

Lubadus: Reformierakond lubab toetada senisest suuremas mahus kunstinäituste korraldamise taristu arendamist ja majandamist.
Küsimus: Mida see tähendab? Ja miks on kunstinäitusi puudutav lubadus helikunsti rubriigis?

Täna on murekoht selles, et kunstigaleriid on vähesel määral võrgustunud ja nende professionaalne baas on nõrk, piirate kunstielu arengut ja kunsti kättesaadavust. Riik on toetanud regionaalseid kunstigaleriisid läbi kunstigaleriide programmi. Programmi eesmärk on eesti kunsti järjepidevuse ja arengu tagamine ning nähtavuse suurendamine, võimaluste parandamine professionaalsest kunstielust osasaamiseks Eestis, kunstielu regionaalne tasakaal ning kunstivaldkonna rahvusvahelistumine kõrgetasemelise näitusetegevuse, tugiteenuste arenduse ja valdkonnaülese koostöö toetamise kaudu.

Soovime selle toetusprogrammi mahu suurendamist. Lisaks tuleks programmi arendada ka näitusasutuste toetamismeetmest laiemaks, hõlmates selgemalt ka areneva tugiteenuste võrgustiku toetusvajadusi ning valdkondliku ja regionaalse koostöö toetamise meetmeid.

Lisaks peaksime peab Eestis olema eesmärk, et 2018. aastaks, mil me vabariik tähistab oma 100. Juubelit, on igas Eesti maakonnas üks kaasaegse kunsti eksponeerimist võimaldava näitusasutus. On oluline, et Eestis avarad võimalused kunstist osasaamiseks ja et rahvusvahelisi kunstiprojekte korraldatakse ka väljaspool Tallinna ja Tartut.

Lubadus: Reformierakond lubab viia lõpule ajalooliste teatrimajade uuendamise ja varustamise kõige kaasaegsema lava-, heli- ja valgustehnikaga, sealhulgas „Vanemuise“ suure maja lavatehnika uuendamise ja black-box saali rajamise ning Rakverre teatrifestivali „Baltoscandal“ keskuse rajamine SA Rakvere Teater kinnistu laiendamise teel.
Küsimus: Kui palju selle punkti elluviimine maksab? Millise aja jooksul on plaanis see lubadus täita?

Vanemuise suure saali lavatehnika vahetus maksab seitse miljonit eurot ja sellega alustatakse 2015. aastal, jätkub järgmisel aastal. Vanemuise black-boxi hinnanguline maksumus on 6,5 miljonit eurot.

Rakvere teatrifestivali „Baltoscandal“ keskuse sisu on SA Rakvere Teatrimaja juurde ehitatav (kino)-proovisaal. Projekti kogumaksumus on ca 2,2 miljonit eurot, millest riik on sellel aastal juba 1,1 miljonit investeerinud.

Lubadus: Reformierakond lubab kahekordistada Eesti Filmi Instituudi riigieelarvelist toetust, eesmärgiga toetada filmide loomise kõrval ka nende turundamist.
Küsimus: Kas on ettekujutus, kui palju selline tegevus maksma läheb (konkreetselt, palun). Kust võetakse vajaminev raha?

Meie idee suurendada Eesti filmivaldkonna otserahastamine riigieelarvest on pikavaatega plaan. Täpsemalt saab kahekordistamisest rääkida aastaks 2019. Maksumus oleks ca neli miljonit eurot.

Lubadus: Reformierakond toetab rahaliselt rahvusvaheliste spordivõistluste ja kultuurifestivalide toimumist Eestis.

Küsimus: Palun konkreetselt – milles avaldub erakonna toetus ning kui suur on raha, millega erakond toetab. Kas see raha tuleb erakonna eelarvest?

Rahvusvaheliste võistluste ja kultuurisündmuste toimumine on Eestile nii mainekujunduslikult kui majanduslikult olulisem. See näitab, et meid usaldatakse ja meil on loodud võimalused, et rahvusvahelisi sündmusi Eestis läbi viia. Lisaks on see võimalus tutvustada Eesti riiki. Siia tulevad külalised toovad endaga kaasa tulu kohalikele ettevõtetele, piirkonnale ja inimestele.

Seetõttu on oluline, et riik leiaks ka tulevikus võimalusi rahvusvaheliste spordivõistluste ja kultuurifestivalide toetamiseks ning nende toomiseks Eestisse.

Lubadus: Reformierakond loob ühtse Noorte Kultuurikaardi, mis annab õpilastele vaba või soodustatud ligipääsu riigieelarveliste või riigieelarvest toetust saavate kultuuri- ja spordiinstitutsioonide poolt korraldatavatele tasulistele üritustele. Kultuurikaart peaks võimaldama pakkuda lastele soodustusi ka kohalikel omavalitsustel ja erasektoril.
Küsimus: Kas see puudutab ka näiteks Estonia teatri etendusi, Jazzkaare kontserte ja PÖFFi seansse? Kuidas selline süsteem toimima panna ja kust tuleks raha?

Kaardi eesmärgiks on tuua noori senisest rohkem oma- ja Euroopa kultuuri juurde. Kui noorel tekib harjumus külastada kultuurisündmusi, siis on ta ka täiskasvanuna tõenäoliselt aktiivsem kultuuritarbija ja kultuuris osaleja  ning valmis selle heaks ka kulutusi tegema. Panustada tuleb sellesse, et noorel tekiks harjumus külastada eriilmelisi kultuurisündmusi, mitte ainult massikultuuri alla kvalifitseeruvaid üritusi, milledel on tavaliselt kasutada ka tunduvalt rohkem turundusvahendeid. Paljud Euroopa riigid on juba rakendanud programme, mis aitavad noori kultuuri juurde tuua ning aidata seda ka lahti mõtestada. Vähetähtis pole ka asjaolu, et nõnda  kasvatakse kultuuripublikut, mis on möödapääsmatu faktor, et omakultuur saaks areneda ja toimida. Analoogset noortekaarti kasutatakse näiteks Maltal, kus see on populaarne.

Tegu on kaardiga, tänu millele on noorel võimalus saada soodustust erinevatel kultuurisündmustel. Detailsem süsteem tuleb alles välja töötada.

Lubadus: Reformierakond kavatseb oluliselt tõsta avalik-õigusliku Rahvusooper Estonia tähtsust muusikakultuuri arendajana. Eeloleval valitsemisperioodil tuleb langetada otsused RO Estonia lavade ja taristu arendamise osas järgmiseks viiekümneks aastaks ning asuda nende otsuste realiseerimisele.
Küsimus: Mis on Estonia teatril muusikakultuuri arendajana seni puudu jäänud? Kas te pooldate Estonia uue maja ehitamist või vana laiendamist?

Kas ehitada uus maja või laiendada olemasolevat tuleb kõikide osapoolte vahel läbi analüüsida ja arutada, et mõista millised on kõige paremad ja optimaalsemad võimalused ning lahendused. Just seda me soovime järgmiste aastate jooksul teha, et lõppeks arutelud kas uus maja või vana laienemine. Kindel on see, et praegused tingimused on Eesti Rahvusooperile jäänud kitsaks. Sisetunde najalt ei ole mõistlik sellist otsust langetada, sest tegu on väärika ja kalli ettevõtmisega.

Üldised küsimused kõigile erakondadele:

Kui palju on vaja lisaraha, et täita täies mahus teie erakonna valmisplatvormis üles loetud kultuuriprogramm (lisaks olemasolevale rahastusele)? Kas te olete selle kokku arvestanud?

Tänases seisus on lõplikku summat keeruline öelda.

Kui suur protsent riigieelarvest peaks minema kultuuriministeeriumi eelarvesse?

Kultuuriministeeriumi valitsemisalakulude osakaal riigieelarve kuludest oli 2014. aastal 2, 14 protsenti ja 2015. aastal 2,48 protsenti.

Protsendiga fikseerimine ei pruugi olla kõige parem mõte, sest on paremaid aegasid, kui saab kultuurivaldkonda rohkem investeerida ja ka vastupidi. Täna investeerib Eesti teiste Euroopa riikidega kultuuri märkimisväärselt rohkem ja nt viimasel aastal kultuuriministeeriumi eelarve tõusis.

Milliseid alternatiivseid vahendeid peate võimalikuks kultuuri rahastamisel?

Nt loomemajanduse arendamine on koht, läbi mille saab kultuurivaldkonda raha lisaks tuua. Selleks on loodud ka vastav meede, mille eesmärk on antud ettevõtete abistamine ja majandamise arendamine. Riigiettevõtete kasumist mingi konkreetse protsendi spordi toetuseks suunamine on samuti üks variantidest.

Kuidas soodustada erakapitali kaasamist kultuuri rahastamisse?

Sundida ei saa kedagi. Ettevõtetele on see uhkuse ja maine küsimus. Ja neid tuleb enam innustada ning ka tänada panuse eest. Kultuuriministeerium korraldab neljandat aastat järjest kultuurisõbralike ettevõtete – kultuuri sõber – tänuüritust, kus peatakse meeles ettevõtteid ja inimesi, kes kultuurivaldkonda omast vabast tahtest toetavad.

Kuidas kavatsete lahendada vabakutseliste tervisekindlustuse probleemi?

Esimesed sammud loovisikute sotsiaalsete garantiide loomisel on astutud.

Tehtud asjad:

1.      Tööandja poolt kindlustatud isikud – üle ühekuulise või tähtajatu töö- või ametilepingu alusel töötav isik, kindlustuskaitse algab 14 päeva möödumisel tööle asumisest, kui tööandja esitab dokumendid haigekassale 7 kalendripäeva jooksul. Kindlustuskaitse kehtib  2 kuud pärast töölepingu või teenistussuhte lõppemist.

2.      Võlaõigusliku lepingu puhul – üle kolmekuuse tähtajaga (RK menetluses olevas eelnõus 551 SE üle ühekuulise) või tähtajatu lepingu alusel  algab kindlustuskaitse kolmekuuse ooteaja möödumisel (RK menetluses olevas eelnõus 14 päeva möödumisel). Sotsiaalmaksu maksja peab esitama haigekassale andmed 7 päeva jooksul.  Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast lepingu lõppemist.   VÕS lepingute puhul  peab ravikindlustuse saamiseks lepingu teine pool maksma sotsiaalmaksu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna, 2014. aastal on kehtestatud kuumäär  320 eurot; Samad tingimused kehtivad ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme ravikindlustamisel. 551 SE on esimese lugemise läbinud, muudatusettepanekute tegemise tähtaeg 29.01.

3.      Äriregistrisse kantud FIE  -  haigekassale esitab andmed Maksu- ja Tolliamet, kindlustuskaitse tekib 14-päevase ooteaja möödumisel ning lõppeb ettevõtlusega tegemise lõpetamisel 2 kuu pärast. Samad tingimused kehtivad ka FIE tegevuses osaleva abikaasa kohta.

4.      Isikud, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik, kohalik omavalitsus või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit. Näiteks, kui loomeliit maksab sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse §-de 18 ja 19 alusel  – kindlustuskaitse algab kande tegemisest ravikindlustuse andmekogusse ja lõppeb 1 kuu pärast sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemist.

Kõige suurem murekoht on see, et looviisikute sissetulekud on ebaregulaarsed ning isegi kui aasta peale kokku on isiku sissetuleks piisav ravikindlustuse tekkimiseks, siis kuu lõikes see ei pruugi nii olla.

Reformierakonna soov on välja töötatud sotsiaalmaksu summeerimisest tulenev garantii ebaregulaarse sissetuleku puhul, mis parandab teiste seas ka vabakutseliste loovisikute elukvaliteeti ja suurendab valdkonna rahastuste läbipaistvust.

Koostöös rahandusministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ja valdkondlike organisatsioonidega tuleb välja töötada ettepanekud sotsiaalmaksu summeerimiseks. Eesmärgiga tagada ravikindlustus ka juhul, kui sissetulekud on kuude lõikes varieeruvad.

Palun nimetage kümme kultuuriinimest, kes kandideerivad erakonna nimekirjas, koos järjekorranumbriga.

Meie nimekirjas on kõik kultuursed kultuuriinimesed. Kandideerib praegune kultuuriminister Urve Tiidus (7), aga ka endised kultuuriministrid Signe Kivi (30), Urmas Paet (4) ja Laine Randjärv (16). Tänases Riigikogu kultuurikomisjonis töötavad Lauri Luik (13), Paul-Eerik Rummo (31) ja Tiina Lokk (66). Endine kultuurikomisjoni esimees ja Tartu linnapea Urmas Klaas (19). Lisaks veel nt Heidy Purga (40), Madis Milling (36), Yoko Alender (38), Imre Sooäär (49), Õnne Pillak (50), Ants Leemets (63), Vladas Radvilavicius (81), Jüri Jaanson (37), Kaido Kaaberma (88), Meeli Pärna (92), Marko Torm (120) jt.