«Kahjuks peab tõdema, et arengud Ukraina idaosas ei anna põhjust optimismiks,» ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson komisjoni tänasel istungil, kus arutati Eesti Ukraina-suunalist toetuspoliitikat ning kinnitas Eesti seisukohad neljapäeval toimuvaks Euroopa Liidu välisministrite erakorraliseks kohtumiseks.
Mihkelson: arengud Ukraina idaosas ei anna põhjust optimismiks
«Venemaa agressiooni süvenemine on teinud äärmiselt keeruliseks, kui mitte võimatuks Minski kokkulepete ellurakendamise. Kümneid tsiviilohvreid nõudnud sõjakuriteod nõuavad Euroopa Liidult kiiret reageerimist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamist,» ütles Mihkelson parlamendi pressiesindaja teatel.
«Venemaa tänane agressiivne välispoliitiline tegevus pole suunatud üksnes Ukraina, vaid Lääne väärtussüsteemi ning lääneliitlaste ühtsuse pihta. Me peame olema valmis hoopis pikemaks vastasseisuks, kui ehk mõnes Euroopa pealinnas täna arvatakse,» ütles Mihkelson ning lisas, et Eesti peaks olema võimalikult aktiivne oma partnerite ja liitlaste ühispositsioonide tugevdamisel.
Välisminister Keit Pentus-Rosimannus andis väliskomisjonile edasi Eesti positsiooni – arutelu täiendavate Venemaa-vastaste sanktsioonide osas Brüsselis peab toimuma ja võimalikult kiire kokkulepe edasiseks peab sündima. Minister ütles, et valitsus on valmis ka täiendavalt oma seisukohti üle vaatama kui enne neljapäeva peaks Ukrainas mingeid olulisi muutusi toimuma.
Lisaks Venemaa-vastastele sanktsioonidele on oluline ka majanduslik tugi Ukrainale. Eesti jätkab arengukoostööga ja humanitaarabi andmisega Ukrainale. Komisjonis oli aruteluks ka Ukraina sõjapõgenike teema.
Neljapäeval kohtuvad Brüsselis 28 Euroopa Liidu liikmesriigi välisministrid.
Komisjon arutas Ukraina-Venemaa konflikti ka Eesti suursaadikuga Venemaal Jüri Luigega.