Marko Udras: Eestis tuleks vähendada kiireloomuliste eelnõude arvu

Marko Udras Foto: Kaubandus-Tööstuskoda

Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhi Marko Udrase sõnul tuleks Eestis õigusloome kvaliteedi parandamiseks vähendada kiireloomuliste eelnõude arvu.

«Kiirustades tulevad vead sisse, kaasamine jääb pinnapealseks ning korralikust mõjude analüüsist ei ole mõtet rääkidagi. Kaubanduskoda esitas eelmisel aastal eelnõudele 130 erinevat arvamust ja seisukohta. Seda on rohkem, kui varasematel aastatel,» ütles Udras Postimehele.

Tema sõnul tuleks eelkõige vältida kiireloomulisi eelnõusid maksuvaldkonnas, kuna  Eesti maksukeskkond on küll lihtne ja läbipaistev, kuid kiiresti ja üllatuslikult tehtud maksumuudatused on tekitanud ebastabiilsust nii tegutsevate ettevõtjate kui ka investorite hulgas.

«Suurem stabiilsus tagab parema õiguskindluse ja suurema investeerimismotivatsiooni. Probleemi lahendamiseks oleme esitanud riigikogule ettevõtjate ühisettepaneku seadusemuudatusteks, mis annaksid ettevõtjaile maksumuudatustega kohanemiseks vähemalt pool aastat aega ja tagaksid maksukeskkonnas parema ettenähtavuse,» lausus ta.

Udrase sõnul näeb Eesti õigusloome paberil juba päris hea välja, kuid süsteem praktikas hästi toimimiseks oleks vaja suurendada ministeeriumite analüüsivõimekust ning kaasamine peaks ametnike jaoks muutuma harjumuseks. Kaasamisse võiks tema sõnul suhtuda kui võimalusse saada oma ideedele tagasisidet, mitte nii, et see on tüütu kohustus.

Udras leiab, et Eestis on hea õigusloome tava järgimine läinud viimastel aastatel paremaks, kuid hindele 5 see veel ei vasta.

«Ikka veel esineb juhtumeid, kus mõjude analüüs on puudustega või kaasamine viiakse läbi vaid selleks, et saada linnuke kirja. Eelkõige on see iseloomulik kiireloomulistele eelnõudele. Muutunud on aga see, et kaasamine on hakanud toimuma varasemas faasis, mitte siis kui eelnõu on juba valmis. See on positiivne. Headeks näideteks on uue riigihangete seaduse koostamine ning uue raamatupidamise seaduse väljatöötamine,» ütles Udras.

Ta märkis, et vahel ikkagi «unustatakse» huvigruppe kaasata, nagu juhtus näiteks käibemaksuseaduste muudatuste puhul. Udrase sõnul reeglina kaasamine ikkagi toimub, kuid see ei tähenda, et protsess saaks senisest veelgi efektiivsem olla. Kaasamine võiks tema hinnangul olulisemate teemade puhul aset leida juba enne eelnõu väljatöötamist ka selles suunas ka liigutakse.

«Huvidega arvestamise osas on nii ja naa. Kui tegemist on kiireloomulise eelnõuga, siis on väiksem tõenäosus, et huvigrupi arvamust võetakse kuulda. Samas kui kaasarääkimise võimalus on õigusloome protsessi varajases faasis ehk nö idee tasandil, siis võetakse huvigruppide arvamust ka rohkem arvesse,» ütles Udras.

Udras peab probleemiks suurt õigusloome mahtu, mis koormab nii ministeeriume, huvigruppe, ettevõtjaid ja teisi seaduse rakendajaid ning ka järelevalveasutusi, kes peavad pidevalt uute reeglitega kohanema.  

«Suur õigusloome maht on ühest küljest tingitud sellest, et tahame seadustes ja määrustes parandada ka kõik iluvead, mis praktikas olulist tähendust ei oma. Samuti on oma osa ülereguleerimisel. Kohati tundub ka, et meie õigusloome ei ole vajadusepõhine, vaid projektipõhine. Seadust hakatakse muutma või uut seadust tegema ka juhul, kui puudub praktiline vajadus,» sõnas ta.

2014. aastal algatatud eelnõudest peab Udras üheks märgilise tähtsusega eelnõuks  kutseseaduse muutmise eelnõu, millega luuakse tööjõuvajaduse seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem, mille elluviimine võimaldab kutse- ja kõrghariduse viia vastavusse tänaste tööturu vajadustega. Kui koolilõpetajate oskused vastavad senisest paremini ettevõtjate ootustele, siis aitab see leevendada ettevõtjate jaoks väga olulist probleemi - kvalifitseeritud tööjõupuudust – ning aitab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, märkis ta.

«Positiivse poole pealt saab esile tõsta ka maksukorralduse seaduse muutmise eelnõud, mille kohaselt avalikustab maksu- ja tolliamet iga kvartal oma kodulehel ettevõtete ja asutuste tasutud riiklike maksude koondsumma ning eraldi ka tööjõumaksude kogusumma. Riigile tasutud maksude avalikustamine on oluline samm läbipaistvama maksukeskkonna tagamisel,» lausus Udras.

2014. aastal vastuvõetud seadusemuudatustest tekitasid Udrase sõnul ettevõtjates kõige suuremat pahameelt käibemaksuseaduse muudatused - autode käibemaksustamise reeglite muutmine ning käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine.

«Mõlemad eelnõud on head õpikunäited, kuidas ei tohiks õigusloomet teha. Sisulist kaasamist ei toimunud, mõjude analüüs koostati tagantjärgi ning analüüsi eesmärgiks oli otsida põhjendusi, miks väljapakutud lahendus on kõige parem ning näidata, et muid alternatiiv ei ole,» ütles Udras.