Siseministeerium näeb riigi avamises võõrtööjõule ohtu julgeolekule

Foto: Toomas Huik

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti sõnul oleks suure hulga võõrtööliste Eestisse toomisel rängad tagajärjed ja kannataks kohalike elanike julgeolek.

Viimase kümnendi jooksul on korduvalt üles kerkinud võõrtööjõu vajalikkus Eestis ning selle ulatuse kohta on välja käidud erinevaid numbreid. 2000. aastal oli õhus 100 000 võõrtöölise vajalikkus. Hiljem enne majanduslanguse algust on välja käidud väiksemaid, kuid samuti kümnetesse tuhandetesse ulatuvaid numbreid.

Täna on teema taas aktuaalne seoses tööandjate keskliidu manifestiga, milles tuuakse välja vajadus avada Eesti tööturg kolmandatest riikidest tulijatele. Tänaseks on need seisukohad erinevate ametiühingute kriitikatule alla sattunud ning välistööjõu massilises sissevoolus näeb ohtu ka siseministeerium.

Halvim stsenaarium: tänavarahutused

«Kui 2007. aastal oleks vastu võetud otsus, et 100 000 võõrtöölist on vajalik, siis on raske ette kujutada olukorda, kus praegu oleks 100 000 töötut Eesti elanikku ja veel teised 100 000 töötut võõrtöölist. Maailma praktika näitab, et tööd kaotades ei kipu võõrtööline oma kodumaale tagasi pöörduma,» tõdes  ministeeriumi kantsler Koort.

Tema sõnul tekiks sellises olukorras reaalne oht Eesti sisejulgeolekule. «Töötamise eesmärgil siia tulnud inimesed ei oma sotsiaalset sidet riigiga. Tegemist on samas tööealise elanikkonnaga ning töötuks jäämine oleks põhjustanud palju sotsiaalseid probleeme, kuni tänavarahutusteni välja,» selgitas Koort.

Koort lisas, et kontrollitult tööjõu sissetoomises ei ole midagi halba. Samas näitavad senised kogemused selles vallas selgelt, kui drastiliselt võib võõrtöötajate vajalikkus muutuda lühikese aja jooksul.

«2007. aastal, kui hakkasid avalduma majanduskriisi mõjud, tahtis üks IT-firma tuua sisse 150 spetsialisti välismaalt ning palus selleks ka siseministeeriumi abi. Kaks nädalat hiljem vajas sama ettevõte vaid 25 võõrtöölist,» tõi kantsler näite.

Koorti sõnul on raske öelda, kust jookseb piir võõrtööliste sisserände suuruse osas, millega saaksid Eesti sisejulgeoleku eest hoolitsevad ametkonnad hakkama. «Kui tuua sisse 100 000 võõrtöölist ja jagada see isegi ühtlaselt Eesti peale ära, siis sisejulgeolek kindlasti halveneb. Kui see number on 1000, ei muutu tavainimese jaoks midagi,» selgitas Koort.

Sellesse suurusjärku on hetkel kehtestatud ka sisserände piirarvud. Mullu seadis riik sisserände piirarvuks 1002 inimest, tänavu 1009. Koorti sõnul on see enamasti olnud piisav, sealhulgas 2009. aastal, kui elamisloa sai sisserände piirarvu raames 802 inimest.

Immigrante peletavad halb kliima ja kehvad toetused

Peamiseks ohuks sisejulgeolekule suure võõrtööjõu sisserände puhul on Koorti sõnul organiseeritud kuritegevuse üritused kanda kinnitada nendes kogukondades. Tema sõnul on Euroopa kogemus seda korduvalt tõestanud, et võõra kogukonna tekkimisel riigis üritab organiseeritud kuritegevus kohe samas riigis end sisse seada.

«Asjaajamiseks ei kasutaks nad siis eesti, inglise või vene keelt vaid oma emakeelt. See tähendaks lisakulutusi politseile, migratsioonijärelvalvele ja kaitsepolitseile isikkoosseisu ja ka väljaõppe osas. Kolmandatest riikidest pärit kogukondadest info kätte saamiseks on vaja osata nende keelt,» tõdes Koort.

Koort rõhutab, et kui Eesti teeb riigina otsuse avad piirid võõrtööjõule, siis tuleb otsa vaadata ka kõigile nendele riskidele. «Sel juhul ei saa lähtuda tööandjate teisest ettepanekust ametkonda vähendada. Pigem vastupidi,» tõdes kantsler.

Koort lisab, et ehkki mitmed suured Euroopa riigid on hädas kontrollimatu illegaalse sisserändega, on Eestis see hetkel kontrolli all. «Eesti täna ei ole illegaalse immigratsiooni sihtriik, meil ei ole kogukonda kolmandatest riikidest sellisel määral,» selgitas ta

Põhjuseks, miks piirilt tabatakse aastas kokku vaid sadakond loata riiki sisenejat, on Koorti sõnul halb kliima ja kehvad sotsiaaltoetused. Ehkki Skandinaaviamaades on kliima Eestiga sarnane, meelitavad sealsed sotsiaaltoetused immigrante rohkem kui Eestis.

Samas on ka Rootsi ja Aoome karmistamas oma migratsioonipoliitikat, sellest võib kanduda ka Eestile survet, näeb Koort tulevikus ohtu.

Praegust olukorda iseloomustab hästi juhtum, kus Iirimaalt saadeti Eestisse tagasi immigrant, kes oli siitkaudu ebaseaduslikult üritanud riiki siseneda. Külmale Eestimaale tagasi jõudnud immigrant arvas esialgu, et viibib Soomes ja esitas varjupaigataotluse. Kuuldes, et ta on aga hoopis Eestis, võttis ta selle taotluse kähku tagasi.

Sisserände piirarv ja selle täituvus

2005 a. sisserände piirarv oli 677 (täitus 60% ulatuses, jääk aasta lõpus 265)

2006 a. sisserände piirarv oli 675 (täitus 87% ulatuses, jääk aasta lõpus 65)

2007 a. sisserände piirarv oli 686 (täitus detsembris 2007)

2008 a. sisserände piirarv oli 1013, (täitus 84%, jääk aasta lõpus 160)

2009 a. sisserände piirarv oli 1002 (täitus 80% ulatuses - 802, jääk aasta lõpus 200).

2010. a sisserände piirarv on 1009