Swedbanki uue majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu kaks protsenti ja järgmisel aastal 2,7 protsenti. Seda on vastavalt 0,6 ja 0,3 protsendipunkti võrra vähem kui novembris avaldatud prognoosi järgi.
Swedbank langetas taas Eesti majandusprognoosi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbank märkis, et möödunud aastal kasvas Eesti majandus peamiselt eratarbimise tugeva kasvu ja aasta teisel poolel kiirenenud ekspordi toel 1,9 protsenti. Majanduskasvu prognoosi langetati väliskeskkonna halvenemise ning selle võimaliku negatiivse mõju tõttu ekspordile ja ettevõtete investeeringutele.
Samal ajal annab kiire palgakasvu ja üliväikese hinnakasvu toel suurenev eratarbimine majanduskasvu Eesti suurima panga hinnangul tugeva panuse.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu väljavaade sel aastal halvenenud. Esiteks tuleb euroala majanduskasv tema hinnangul varem oodatust nõrgem. Peale selle seisab Venemaa sel aastal silmitsi ränga majanduslangusega, mis ulatub ka järgmisse aastasse.
«Eesti ekspordikasvu pidurdab enim väljaveo vähenemine Venemaale. Samas on elektroonikatoodete eksport alates möödunud aasta teisest poolest kiiresti suurenenud ning aidanud kaasa ekspordi tugevnemisele. Elektroonikatoodete tugeva panuse jätkudes ei saa aga riske alahinnata, kuna see tuleb valdavalt ühest ettevõttest ega ole olnud püsiv,» sõnas Mertsina.
Eesti ettevõtted on Venemaaga seotud riskidest teadlikud ning on Swedbanki peaökonomisti sõnul juba oma sõltuvust Venemaa turust vähendanud. «Järgmiseks aastaks ootame oma kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist, mis suurendab ekspordivõimalusi,» ütles ta.
Viletsa ekspordinõudluse tõttu suurendavad ettevõtted oma investeeringud Mertsina hinnangul tänavu tagasihoidlikult, valitsemissektori investeeringud aga vähenevad jätkuvalt. Euroopa Liidu raha mõju investeeringutes hakkab tunda olema alles järgmise aasta lõpus.
Kodumajapidamiste investeeringud kasvavad mõõdukalt, mida toetab tugev nõudlus eluaseme järele. Oodatav välisnõudluse paranemine järgmisel aastal sunnib ettevõtteid suurendama investeeringuid nii efektiivsusesse kui ka mahtu.
Hoolimata tagasihoidlikust majanduskasvust suurenevad Mertsina sõnul järgmisel kahel aastal pinged tööturul.
«Sobivate töötajate leidmine muutub järjest keerulisemaks, sest tööealine rahvastik ja töötute arv jätkavad väheemist. See avaldab survet palgakasvuks,» lausus ta. «Brutopalga kasv jätkub sel aastal eelmise aastaga samas tempos ja kiireneb järgmisel aastal koos majandusolukorra üldise paranemisega. Tänu tööjõumaksude alandamisele netopalga kasv sel aastal aga kiireneb oluliselt.»
Kõige enam pidurdas mullu ja pidurdab ka tänavu hinnakasvu odavam kütus. Samas hakkavad hinnad, sealhulgas toidu- ja energiahinnad, taas kasvama aasta teisel poolel. Selle aasta tarbijahindu kergitab enim aktsiisimäärade tõus. Aasta keskmine inflatsioon jääb aga väga madalaks. Järgmisel aastal hindade kasv kiireneb, seda peamiselt energia ja toiduainete hindade tõusu tõttu.
Kiire palgakasv
2015 2016
Netopalga reaalkasv (%) 6,5 3,3
SKT reaalkasv (%) 2,0 2,7
Tarbijahinnaindeksi kasv (%) 0,3 2,6
Tööpuudus (%) 7,3 7,2
Allikas: Swedbank