Jüri Saar: ärge tehke maal elamist võimatuks

Jüri Saar. Foto: PP

Eesti on minu jaoks väike mikrokosmos, kus kõik kõiki teavad, tunnevad, kõik on kõigiga sugulased-hõimlased, koolikaaslased, naabrid. See on midagi väga erilist, mistõttu arvan, et kõigi siinsete inimeste koduks on Eesti tervikuna. Kus konkreetselt elatakse, on teisejärguline, sageli juhuslik asjaolu. Elan küll Tallinnas, kuid tunnen ennast pigem maa või väikeasula inimesena ega oska maakohti kuidagi võõristada.

Paljud eestlased ongi esimese põlve linlased, s.o tegelikult maakad. Ka need, kes elavad linnas, säilitavad, kui vähegi võimalik, tugeva sideme maaga. See oli nõnda juba Eesti Vabariigis 1920.–30. aastatel, kui paljudel linnainimestel olid maakodud, vanematekodud, talud ja suvel ei olnud ka valitsuse liikmeid võimalik linnas kohata. Seda võib näha ka praegu, kuidas linn kohalikest inimestest suvel ja jõulude ajal tühjaks läheb. Kui suvisel ajal Tallinna juhtuda, võib tänavatel näha peamiselt turiste ja külalisi.