Viis protsenti Eesti elanikest ei julge pimedas välja minna

Halvasti valgustatud tänav Tallinnas Rahumäel. Foto: Toomas Huik

Viis protsenti Eesti elanikest ei julge pimedal ajal kodust välja minna, enamasti on sellised eakad naised, selgub justiitsministeeriumi tellitud küsitlusest.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnul on inimeste turvatunne siiski viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja nende inimeste osakaal, kes tunnevad end üksi pimedal ajal kodukandi tänaval ebaturvaliselt, on aasta-aastalt vähenenud.

«Need, kes ei julge pimedas üldse välja minna on pigem drastiline näide, kuid nende osakaal, kes pimedal ajal tänaval ennast ohutult ei tunne, on siiski vähenemas,» rääkis Salla.

1993. aastal tundis end pimedal ajal kodukandi tänaval ebaturvaliselt 49 protsenti Eesti elanikest, 2000. aastal 41 protsenti ja 2004. aastal 32 protsenti.

Alates 2010. aastast inimeste turvatunne veidi vähenes, kuid eelmisel aastal saavutas see iseseisvuse taastamise järgselt kõige parema tulemuse. 2010. aastal tundis end kodukandi tänaval ebaturvaliselt 27 protsenti, 2011. aastal 28 protsenti, 2012. aastal 31 protsenti ja 2013. aastal 29 protsenti.

Eelmisel aastal langes end pimedal tänaval ebaturvaliselt tundvate inimeste osakaal 20 protsendile. Salla sõnul on see tulemus täiesti võrreldav näiteks Saksamaa või Prantsusmaaga. Põhjamaadega võrreldes on Eestil veel arenguruumi, kuna Põhjamaades ei tunne end pimedal tänaval turvaliselt 10 protsenti inimestest.

Eesti eri piirkondade lõikes on inimestel kõige väiksem turvatunne pimedas väljas liikudes Ida-Virumaal ning see on Salla sõnul ka loogiline, kuna seal on Eestis kõrgeim kuritegevuse tase.

Eestis on elanike arvu arvestades kõrgeima kuritegevuse tase Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus eelmisel aastal registreeriti 323-382 kuritegu 10 000 elaniku kohta. Pärnus, Tartus ja Põlvamaal oli eelmisel aastal 262-322 kuritegu, Harjumaal, Läänemaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Valgamaal ja Võrumaal 202-261 kuritegu ning Hiiumaal, Saaremaal, Pärnumaal, Järvamaal, Viljandimaal ja Tartumaal 141-201 kuritegu 10 000 elaniku kohta.

Eesti inimeste kasvavat turvatunnet näitavad ka viimased üle-euroopalised Eurobaromeetri uuringud.

Viimase, mullu sügisel läbiviidud Eurobaromeetri uuringu järgi pidas kuus protsenti Eesti inimestest kuritegevust peamiseks riigi ees seisvaks probleemiks. Kümme aastat tagasi oli see number 42 protsenti. Euroopa Liidu riikides keskmiselt pidas kuritegevust oma peamiseks mureks üheksa protsenti elanikkonnast.

Kuritegevus oli Eesti elanike arvates aastatel 2004-2008 pidevalt peamiste mure-teemade hulgas. Kõige suurem oli Eesti elanike mure kuritegevuse pärast 2006. aasta kevadel, kui kuritegevust nägi põhiprobleemina 48 protsenti vastanutest. Majanduskriisi tingimustes vähenes mure kuritegevuse pärast märkimisväärselt ning alates 2010. aasta sügisest on see olnud stabiilselt madal ehk 6-7 protsendi ringis.