Politsei salastab ametlikult oma relvade koguse

Täies relvis politseinike nägi näiteks 2002. aastal kui käivitus üle-eestiline politseioperatsioon Juri Ustimenko tabamiseks. Foto: Egert Kamenik

Kuigi juba praegu ei ole võimalik saada infot politseile kuuluvate relvade hulga kohta, pannakse uue eelnõu järgi sellele ka ametlikult avaliku teabe seadusesse peale tempel «asutusesiseseks kasutamiseks».

Avaliku teabe seaduse järgi on teabevaldaja kohustatud praegu tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Praeguse praktika kohaselt on seda sätet tõlgendatud nii, et politsei tegevuse meetodite ja taktikana on käsitletav ka politsei relvastusega seonduv.

Kuna politsei relvastuse koguse kohta käivad andmed annavad võimaluse hinnata politsei reageerimise võimekust, siis on vastavate andmete asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine eelnõu autorite hinnangul põhjendatud ja eesmärgipärane. Selguse huvides täiendatakse seadust selliselt, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe politsei relvastuse hulga kohta, kui selline teave ei ole riigisaladus või salastatud välisteave. Analoogne säte on kehtivas  seaduses kaitseväe relvastuse osas.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo selgitas, et muudatus ei ole sisuline kuivõrd täpsustav. Muudatusega täpsustakse küsimust, mida võidakse tõlgendada liiga laialt ning tuuakse selgelt välja, et kõige muu relvastusega seonduva kõrval on relvastuse hulk samuti juurdepääsupiiranguga teave.

«Relvade hulk, kasutamine, hooldus on kas riigisaladus või seotud politsei taktikaga ja meetoditega. Politsei taktika ja meetodid on aga piiratud juurdepääsuga teave,» märkis Heinsoo.

Ta lisas, et seda, milliseid relvasid ja millised üksused omavad, kus neid hoitakse, mis eesmärgil ja millise spetsifikatsiooniga relvi relvastuses hoitakse on teave, mis on otseselt seotud politsei taktikaga ja meetoditega. «Relv on vahend taktika ja meetodi rakendamisel,» kinnitas Heinsoo.

Ka Postimees.ee palvele nimetada politsei relvade hulk, kuivõrd avaliku teabe seadus praegu ei keela otsesõnu selle avalikustamist, vastas Heinsoo, et antud teavet ei ole võimalik väljastada, kuna see on osa politsei tegevuse meetoditest ja taktikast.

Kuigi seadusemuudatus on sõnastatud selliselt, et puudutab ainult politseinike relvi, tähendab see Heinsoo kinnitusel siiski, et ka piirivalvurite relvade kogus jääb salajaseks. «Eraldi piirivalve relvi ei ole. Need on politsei ja piirivalveameti relvastuses olevad teenistusrelvad, mida saab panna koondnimetuse politseirelvad alla,» ütles ta.

Avaliku teabe seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.