Lasnamäel asuvad ainulaadsed Priisle kaared on Maxima kaubanduskeskuse ehitamise tõttu hävimisohus. Kodanikuaktivistid loodavad jõuda linnaga nende säilitamise osas kokkuleppele, kaarte uus asukoht võiks olla praegusest 200 meetrit põhja pool.
Maxima ehitus seab Priisle kaarte saatuse küsimärgi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priisle kaari, mis on Lasnamäe üks vähestest linnaruumi ilmestavatest ehitistest, ähvardab hävinemine. Kaared püsivad praeguses asukohas kuni homseni ning pärast seda teisaldab Maximale ehitustöid teostav Moodul Projekt OÜ need eemale.
Antud küsimuse tõttu on teisipäeval kokku kutsutud ka Tallinna Linnavaraameti ja Linnaplaneerimise Ameti koosolek, kus otsustatakse kaarte edasine saatus. Kohalikud aktivistid on astunud välja skulptuuri säilitamiseks ja loonud sotsiaalmeedias ürituse «Priisle kaarte päästmine».
Linnalabori Lasnaidee eestvedaja Maria Derlõši sõnul on neil soov kaared uues kohas säilitada, andes neile uue sisu ja linnaehitusliku lahenduse. Uue asukohana nähakse üht kohta paarisaja meetri kaugusel, teisel pool tühermaad, kus kaartest võiks saada perspektiivne haljasala osa.
Ühe võimaliku variandina näeb seda asukohta ka linnaarhitekt Endrik Mänd, sest siis oleks see konstruktsioon samas piirkonnas ja ta täidaks samasuguseid linnaehituslikke põhimõtteid, nagu ta on tänaseni täitnud. Samas ei saa tema sõnul välistada teisi variante, millest üks on kaarte lammutamine.
Derlõš on suhelnud antud teemal linnaga detsembri keskpaigast ning tema sõnul on lootust, et linn paneb kaarte säilimiseks õla alla. «Põhiküsimus on antud hetkel selles, et linna ametitel tuleb omavahel kokku leppida juriidiline vormistamine, kuna kaared lähevad erakätest linnavarasse. Linnal ei ole varasemalt olnud päris sellist praktikat, seetõttu nad peavad sellele lahenduse leidma,» ütles Derlõš.
«Meie oleme nõus tegema avaliku rahakogumise, aga see vastutav isik, kellega ehitaja teeb kokkuleppe, peab olema linn, mitte keegi Maria Derlõš. Kõik sellised küsimused peavad olema vormistatud. Mulle öeldi, et ei arutata seda, kas neid kaari jätta või mitte, küsimus on detailides. Säilimine peaks olema kindel,» selgitas ta.
Ametkonnad hakkavad homme alles seisukohta kujundama, sest teema on nende jaoks uus. Kaaristu ümberpaigutamine ning sellega seonduvad kulud on linnale üpris kallis lõbu ning laual on küsimus, et kas antud tegevus oleks üldse otstarbekas. Detailplaneeringu ja lammutusprojektiga on tegelikult hoonestuse lammutamine (sh. kaared) juba kinnitatud.
Tallinna linnaarhitekti Endrik Mänd ütles, et kaaristu on üks osa hoonestusest ja ta ei ole kunagi mõeldud tegelikult eraldiseisva kunstiteosena. «Nüüd, kui kohalikud aktivistid on teema ülesse tõstnud, siis oleme arutamas erinevaid lahendusi, mis kõigile osapooltele sobivad. Väärtuse loovad asjadele inimesed ja kui see on neile väärtuslik, siis tasub seda teemat arutada,» ütles ta.
Rahvas seni aga barrikaadidele tõusnud ei ole, sest kaari ei peeta eriliseks kultuuriväärtuseks. Suuremat häält paistab tegevat hetkel häälekas vähemus kodanikuaktivistide näol. Detailplaneering ja ehitusprojektid on antud alale koostatud ja seeläbi on juba põhimõtteliselt kaaristu saatus heaks kiidetud. See tähendaks seda, et kaaristu ei säiliks. Samuti on toimunud avalik väljapanek, kus kaarte saatuse kohta pretensioone ei esitatud.
Tundub, et lasnamäelased kiidavad heaks pigem suure kaubanduskeskuse ehituse. Sellist rahva vastuseisu nagu oleme näinud Kultuurikatla aiaga seonduvates küsimustes, ei saa täheldada. Selles küsimuses oleks justkui hiljaks jäädud ja peaks endale tuhka pähe raputama.
Päästmise eest võitleva Maria Derlõši sõnul on «Santa Barbara» kaarte säilimine oluline, sest see on ainuke omalaadne Lasnamäe ehitis, mis raamistab vaatekoridori Teletorni poole. « Tegu on kohaliku elanikkonna jaoks väga tähendusrikka paigaga. Kui Lasnamäed kritiseeritakse ühenäolisuse pärast ja samas leidub üks objekt, mis eristub ja mitmekesistab linnaruumi, siis juba selle tõttu on kaared säilitamist väärt. Nende hävimine oleks Lasnamäele ja kogu linnale suureks kaotuseks,» leiab ta.
Kaared pole südamelähedased kõigi kohalike elanike jaoks, sest nende sisuline tähendus ja väärtus ei ole neile arusaadav. «On arusaadav, et paljud kohalikud elanikud ei mõista Priisle kaarte säilimise vajadust. Nende maine on tugevalt seotud seal asunud räämas turuga ning on raske ette kujutada, et sama paik võiks olla hoopis meeldiv ajaveetmispaik. Olen samas veendunud, et juba mõne aasta pärast Priisle kaarte väärtus tõuseb, kuna sellega hakkab seotuma juba hoopis teine lugu, kui enne,» lisab Maria Derlõš.
Priisle kaarte asemele ehitatava Maxima XXX kaubanduskeskuse ehitustööd algavad sel nädalal ning need lõpetatakse sügistalvel. Kaubanduskeskuse avamine on planeeritud 2015. aasta detsembrisse. Priisle kaarte saatus selgub teisipäeval toimuval ametkondadevahelisel koosolekul.