:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2015/01/13/3676429t1h39ac.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on Eesti õigusloomes üks suurimaid probleeme ülereguleerimise soov, kuigi põhiosas on Eesti õigusruum juba valmis.
Pikhof: demokraatlikus riigis ei saa kõike seadustega sätestada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõike ja kõike ei saa demokraatlikus riigis detailideni lahti kirjutada ja sätestada. Mõistagi pole kadunud vajadus seaduste muutmise ja ajakohastamise järele. Aga näiteks lastekaitseseaduse puhul oli paarikümne aasta eest vastu võetud seadus nii ajale jalgu jäänud, et tuli välja töötada põhjalikult muudetud uus lastekaitseseadus,» ütles Pikhof Postimehele.
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva Pikohofi hinnangul on Eestis hea õigusloome tava järgimisel arenguid nii paremuse kui ka halvemuse suunas.
«Üldjoontes on asjad viimastel aastatel asjad paremaks läinud. Pole enam olnud eelnõusid, kus piltlikult öeldes õmmeldakse nööbile pintsak külge. Ehk siis mõnda üksikküsimust reguleeriva eelnõule lisatakse teisel lugemisel mitmeid mahukaid ettepanekuid, millel pole eelnõu algse sisuga mingit puutumust,» märkis ta.
Pikhof tõi esile, et parlament peaks peatselt kinnitama riigikogu kodu-ja töökorra seaduse muudatused, mis teevad komisjonide töö avatumaks ning läbipaistvamaks, kaasates eelnõude aruteludesse ka asjasse puutuvad huvigrupid. «See samm on kindlasti parema õigusloome huvides,» lausus ta.
Pikhof leiab, et Eestis arvestatakse seaduseelnõude menetlemisel ka huvigruppidega.
«Kindlasti on see nii sotsiaalkomisjoni puhul, kus näiteks töövõimereformi eelnõude aruteludesse olid erinevad huvigrupid pikki kuid kaasatud. Ka reformi sisu muutus oluliselt just komisjoni ning puuetega inimeste organisatsioonide koostöö tulemusena. Arvesse läksid väga paljud ettepanekud, mis olid esitatud puuetega inimesi esindavate ühenduste poolt. Paraku oli lähenevate valimiste tõttu antud reformi palju tühja meediakära ja väärinfot, mis inimesi eksitas ja hirme külvas. Sotsiaalkomisjon teeb eelnõude menetlemisel, erinevate teemade arutamisel ning probleemidele lahenduse leidmisel alati koostööd ka huvigruppidega,» ütles ta.
Eesti õigustekstide keele osas on Pihofi sõnul arenguruumi veel kõvasti.
«Kuigi meil on olemas hea õigusloome tava, on mõni eelnõu keeleliselt ikka päris kohutav. Olen hariduselt jurist, kuid ka mulle tekitab kohati eelnõudest arusaamine raskusi,» nentis Pikhof.
2014. aasta parimaks seaduseks peab Pikhof lastetoetuste tõstmist 19 eurolt 45 eurole.
Kogu iseseisvuse taastamise järgse aja parim seadus on Pikhofi hinnangul põhiseadus, mis on ajaproovile hästi vastu pidanud. «Halvima seadusena tooksin näite 2009. aastast, mil soolise võrdõiguslikkuse seaduse külge poogiti valimisseadus,» ütles Pikhof.