Tänavune kooliaasta algas jahmatava teatega, et Pärnu Rääma põhikoolis pussitas raskete õpilaste klassi õpilane oma klassivenda noaga selga. Õnneks pääses kannatanu raskemate vigastusteta.
Pärnu Rääma koolis algas õppeaasta pussitamisega
Kooliaasta pole veel õieti alatagi saanud ja 1. septembri optimism veel lahtuda jõudnud, kui koolielu süngem pool – koolivägivald – endast juba märku andis.
Eilne päev Pärnu Rääma põhikoolis oli vaevalt alanud, kui kahe õpiraskustega õpilaste klassi ehk teisisõnu Tootsi klassi poisi vahel tekkis konflikt, mis päädis sellega, et 15-aastane poiss lõi aasta vanemat klassikaaslast pärast teist tundi noaga selga.
SL Õhtulehe andmeil sai juhtum alguse 8. klassi poiste omavahelisest konfliktist, kui 16-aastane poiss hakkas aasta noorema poisi kallal norima.
Kooli direktori Elmo Joa sõnul on see aga vale, nagu oleks juhtum alguse saanud sellest, et üks poiss hakkas teise kallal norima. «Tere talv, no nii ei olnud ju,» kommenteeris Joa.
Direktori teatel kutsuti vigastatule küll kiirabi, kuid tema elu ohus pole. Lähemalt keeldus Joa toimunut selgitamast, öeldes, et ei ole saanud väidetava ründajaga ise rääkida, sest too on politseis.
Mõlemad pussitamislooga seotud noormehed õpivad ühes klassis, kus on koos neliteist 8.-9. klassi poissi. Poisid on direktori sõnul sinna suunatud seetõttu, et neil on nappinud kodust tuge ja motivatsiooni õppimiseks.
Joa kinnitusel on Tootsi klass suuremale osale hästi mõjunud, nad on muutunud viisakaks ja saavad õppimisega hakkama. Nende seas ka noahoobi saanud poiss, kes lisaks on tubli motosportlane ja osalenud mitmetel üleriigilistel võistlustel.
Lööja kohta soostus Joa ütlema vaid seda, et tegemist on klassis uue poisiga, kes õpib kooliski alles teist aastat. Direktori väitel juhtunu teiste õpilaste koolipäeva ei rikkunud ning viga saanud poiss, kes käis koos onuga direktori jutul, kavatseb juba homme (täna – toim) kooli naasta.
Mõlema poisi klassijuhataja, jäägrikriisist tuntud Asso Kommer ei osanud öelda, mis võis poistevahelise tüli põhjustada. «Toimunut pealt ma ei näinud, aga minu teada reaalset konflikti ei olnud,» sõnas Kommer, kes on Tootsi klassi juhatanud kolm aastat.
Peamiseks probleemiks on tema kinnitusel poiste kooli saamine ja õppima innustamine, mitte nende omavahelised arveteklaarimised.
Kommeri kinnitusel eilne vahejuhtum koolis mingit paanikat ei tekitanud. «See ei tähenda, et tegemist poleks olnud erakorralise sündmusega, sest üldiselt on meil läbisaamine ju sõbralik,» ütles Kommer.
Noa kaasavõtmist kooli ei osanud ta selgitada öeldes, et seni ei ole olnud vajadust jälgida, mida õpilased kooli kaasa võtavad. «Ja ega mul ei olegi õigust õpilaste taskusse vaadata,» tõdes ta.
Politsei algatas väidetava pussitaja suhtes kriminaalmenetluse kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi. Kooli teda tagasi ei oodata.
«Arvan, et meie kooli tingimused on selle poisi jaoks liialt leebed,» oli Joa seisukoht. Head retsepti sarnaste juhtumite ärahoidmiseks ei osanud direktor pakkuda.
Koolikiusamine
• Koolivägivalla-uuringute järgi on koolis levinuimad kiusamisviisid solvamine, karjumine ja alandavad märkused.
• Seda on kogenud või märganud vähemalt kolmandik õpilasi.
• Füüsilist vägivalda või sellega ähvardamist on pidanud taluma veidi vähem kui veerand koolilastest.