Kurikamõrvas kahtlustatav kokk idealiseeris gängielu

Vjatšeslav Bajuk Foto: Erakogu

Hea kokk ja korralik pereisa on vaid väline pool kurikamõrvarina tuntuks saanud Vjatšeslav Bajukist, kes aimas, et politsei ta peatselt tabab.

«Peab tingimata meeles pidama seda hirmsat päeva, täna sain ma lõplikult aru – mul ei ole... » Sellise lõpetamata jäänud sissekande oma kasutajakontole suhtlusportaalis odnoklassniki.ru tegi Vjatšeslav Bajuk (28) eelmise esmaspäeva õhtul.

Just enne seda oli ta oma töökohas, Tallinna vanalinnas Raekoja platsi naabrusesse jäävas restoranis Korsaar esitanud lahkumisavalduse. Ülemusele, kes kuulub Eesti tippkokkade hulka, nimetas ta lahkumise põhjusena paremat pakkumist teises restoranis.

Tegelikult Bajuk ilmselt aimas, et ring tema ümber tõmbub koomale, sest naine, keda ta olevat vägivallaga ähvardades vägistada üritanud, oli politseis juba üle kuulatud. Ja politsei tegi juba esmaseid uurimistoiminguid, mis lõpuks viisidki kurikamõrvari paljastamiseni.

Varjatud ihalus

Ärijuhtimise kõrgharidusega, abielus, väikese lapse isa, kohusetundlik töötaja, kinnise iseloomuga, alkoholi- ja uimastiprobleemidest prii, tugevate teadmistega matemaatikas, vajadusel piisavalt ettevõtlik – näiteks pani ta hiljuti ühes netifoorumis üles kuulutuse, kus pakkus naistele meigiteenuseid.

Umbes nii võib kokku võtta Mustamäe humanitaarkooli lõpetanud ja Tallinna Majaka teeninduskoolis õppinud Bajuki elu ilusa poole. Iseenesest polegi seda vähe. Ent kui mehe tausta põhjalikumalt uurida, on seal selgelt näha tema varjatud ihalus elu varjupoole järele.

Miks muidu oli tal veel kaks aastat tagasi vaja internetioksjonilt 350 krooni eest osta lähivõitluseks kasutatav Smith & Wessoni nuga. Või siis käerauad, mille eest ta maksis 475 krooni. Tõsi, Bajuki viimase kahe aasta ostudeks oli netioksjonitel vaid mälukaart ja palvehelmestega sarnanev kee, mille eest kasseeris müüja tühised sada krooni.

Patukahetsus või edevus

Kas see viimane, tänavu mais sooritatud ost oli ajendatud patukahetsusest või lihtsalt edevusest, seda oskab öelda vaid loo peategelane ise. Ent nagu on näha tema sissekannetest suhtlusportaali kasutajakontol, valmistas juba siis miski talle hingepiina.

«Patte toime panna on nii lihtne, kuid ei ole lihtne neid lunastada,» oli mees kolm kuud varem kirjutanud. Enamasti on tema ülestähendused seal depressiivset laadi venekeelsete  hiphop-laulude sõnad.

Ja nagu sissekannetest järeldub, oli Bajukil tavaks salaja kanepit suitsetada. Vähemalt väidab ta end seda mitmel korral teinud olevat.

Võib-olla on juhus, et oma lemmikmängude hulka pani ta vägivaldse strateegiamänguga sarnaneva «Linnabanded». Vastukaaluks oli seal tema teine lemmikmäng rõõmsat talunikku kujutav «Õnnelik farm».

Prokuratuur kahtlustab, et eelmise aasta 23. novembri hommikul kodust Astangult kesklinna tööle suundudes oli Bajuk kaasa võtnud kurika, millega peksis surnuks ühe talle juhuslikult ette sattunud naise ja vigastas üliraskelt ka teist naist.

Bajuk ütles uurijaile, et äärmuslikule teole viis ta üldine viha naiste vastu. Ent kui ta vahetult pärast koletut veretööd sündmuskohalt umbkaudu 400 meetri kaugusel asuvas restoranis toite valmistama asus, ei pannud keegi kolleegidest tähele, et Bajuk kuidagi teistmoodi oleks.

Võib-olla ongi sisimas end tänavagangsteriga samastanud Bajuk kahestunud isiksus. Veel juulis poseeris ta fotostuudios romantiliselt, rooside ja vihmavarjuga. «Lõppkokkuvõttes tunnistatakse mind süüdimatuks,» kirjutas ka kümmekond päeva pärast fotoseanssi.Kahtlusaluse mõtted
Valik Vjatšeslav Bajuki tehtud sissekandeid isiklikule kasutajakontole suhtlusportaalis odnoklassniku.ru
•    Peab tingimata meeles pidama seda hirmsat päeva, täna sain ma lõplikult aru – mul ei ole...
23. august 2010
•    Mul hakkas väga kurb, lähen jalutama, sest mul ei ole kedagi, kellega seda jagada.
20. august 2010
•    Vaevu hingan, päeval toitun suitsust, aga öösel kirjutan sellest, mida näen.
27. juuli 2010
•    Lõppkokkuvõttes tunnistatakse mind süüdimatuks.
14. juuli 2010
•    Patte toime panna on nii lihtne, kuid ei ole lihtne neid lunastada.
7. veebruar 2010