Indeks: Eesti küberturvalisus kuulub viie parima hulka

Küberturvalisus. Foto: Dado Ruvic / Scanpix

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) vastse küberturvalisuse indeksi järgi on Eesti maailma riikide seas viiendal.

Samal positsioonil on veel Brasiilia, India, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa ja UK. Esikohal on USA, kellele järgneb Kanada, vahendas E-riigi Akadeemia pressiesindaja Anu Vahtra-Hellat.

Esikolmikusse kuuluvad ka Austraalia, Malaisia ja Omaan, kes jagavad kolmandat kohta. Meie põhjanaabrid soomlased on 8. kohal ja lõunanaabrid lätlased 7. kohal.

E-Riigi Akadeemia küberturvalisuse valdkonna juht Raul Rikk möönis, et Eesti jaoks on tegemist positiivse tunnustusega. «Viies koht on väga hea tulemus, sest globaalsetes infoühiskonna indeksites on Eesti tavaliselt 15. – 20. Kohal,» ütles ta.  Samas pakub tabel tema hinnangul ka palju üllatusi, sest pingerea eesotsas on riigid, kes tavapäraselt infoühiskonna arengu eesotsas ei ole.

Raul Rikk ütleb, et tegemist on ITU esimese katsega hinnata ülemaailmselt riikide küberturvalisuse olukorda. «ITU praegune metoodika paneb rõhku kvantitatiivsetele näitajatele, mitte kvaliteedile. Piltlikult öeldes mõõdetakse seda, kas teatud dokumendid, organisatsioonid või protsessikirjeldused eksisteerivad või mitte. Meetmete sisu, kvaliteeti ja mõju antud indeks ei hinda. Sellepärast ongi juhtunud nii, et riik, millel on formaalselt paberid korras, on saanud kõrgema positsiooni, kui riik, kus reaalne küberturvalisus paremini töötab,» selgitab Rikk.

Tema sõnul on ITU eesmärk käesoleval hetkel arendada globaalset küberturbekultuuri, mitte anda reaalset ülevaadet riikide küberturvalisuse olukorrast. «Antud indeksiga tahetakse tõsta otsustajate küberturbe teadlikkust ning pöörata tähelepanu vajadusele arendada küberturvalisust süsteemselt,» märkis ta.

E-riigi Akadeemia käis eelmise aasta lõpus välja idee koostada Eesti eestvedamisel rahvusvaheline infoühiskondade turvalisuse indeks, mis pakuks alternatiivi ITU indeksile.

Rikk ütleb, et selline initsiatiiv oleks igati asjakohane, sest nii nagu infoühiskonna arengu mõõtmiseks on mitmeid indekseid, oleks neid vaja ka küberturvalisuse mõõtmiseks. «Tõde selgub ikkagi mitmete arvamuste kaudu,» lausus Rikk.