/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2010/08/31/424936t1h383e.jpg)
Nooremseersant Herdis Sikka oli väga hea ja vapper sõdur, iseloomustas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots eile Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis langenud 20-aastast Estcoy-10 sõdurit.
Laaneotsa sõnul iseloomustas langenud sõdurit ettevõtlikkus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta oli pärit Lõuna-Eestist, oktoobris oleks saanud 21-aastaseks,» rääkis Laaneots. «Eesti kaitseväes oli ta oktoobrist 2008 ehk siis varsti oleks olnud kaks aastat teenistust.» Kaitseväe juhataja sõnul oli Sikka nooremseersandiks ülendatud hea teenistuse ja ettevõtlikkuse eest.
Sikkal oli üks õde ja kaks venda. «Kahjuks vanematega juhtus nii, et nad on mõlemad praegu välismaal,» selgitas Laaneots seda, miks Sikka langemisest eile hommikupoolikul teatati alles õhtul ning pressikonverents juhtunu kohta korraldati täna hommikul. «Pressiga suhtleme ainult pärast seda, kui vanemaid on juhtunust teavitatud.»
Laaneotsa sõnul pole praegu veel täit selgust, millal Sikka surnukeha Eestisse toimetatakse.
Koos Laaneotsaga osales tänahommikusel pressikonverentsil ka kaitseminister Jaak Aaviksoo. «Vaatamata sellele, et me kõik teame, et sõjalised missioonid on täis riske, sealhulgas ka võimalust surma saada, on iga teade kaotusest raske kanda, eriti väikeses riigis,» nentis minister.
«Afganistani missiooniga seoses on see seitsmes langenu kogu selle aja jooksul (kokku on kaotanud Eesti seal kaheksa sõdurit, kuid üks neist hukkus Camp Bastioni sõjaväebaasis juhtunud õnnetuses – toim), kui Eesti on osalenud selles ÜRO egiidi all toimuvas sõjalises operatsioonis Afganistanis,» märkis Aaviksoo.
«Vaatamata sellele, et langenud on sõjalise konflikti paratamatu kaasnähtus, on iga selline kaotus meile korvamatu ja seega väärib kaastunnet ja toetust nendele, kes võitlesid koos Herdis Sikkaga, aga eelkõige ka lähedastele – vanematele ja õdedele-vendadele,» ütles kaitseminister.
Aaviksoo tunnistas, et iga selline sündmus tõstatab küsimuse «Miks me peame neid kaotusi kandma?» ning oletas: «Ma arvan, et me oleme tasapisi mõistnud, et see on vajalik. Julgeolek on muutunud iga aastaga kõikide riikide jaoks üha eraldatamatuks.»
«Ja ma arvan, et rahvusvaheline avalikkus peab jätkuvalt tegema kõik, et need lõhkekehad ei lõhkeks üldse või vähemalt nende lõhkekehade levik ei jõuaks meie tänavatele, meie linnadesse,» lisas kaitseminister. «Kahjuks ei saa me niisuguste fundamentalistlike ideoloogiate ja võitlejate puhul kindel olla, et see on vältimatu, kui selle probleemiga mitte tegeleda seal, kus ta on tekkinud.»
«Selline on rahvusvahelise avalikkuse arusaam. Selline on ÜRO arusaam. Selline on ELi, meie NATO liitlaste arusaam,» resümeeris Aaviksoo.
Kaitseministri sõnul on Eesti riik andnud parima, et viia Afganistanis teenivate sõjaväelaste riske nii madalale kui võimalik – nii varustuse kui väljaõppega.
Aaviksoo tunnistas ka teist küsimus – kui kaua? «See vastus on olemas, seda vastust ei saa – ei ole põhjendatud – ümber vaadata iga üksiku juhtumi põhjal,» sõnas ta. «Rahvusvaheline jõupingutus Afganistani olukorra normaliseerimiseks peab kestma nii kaua, kuni me võime kindlad olla, et julgeolekutase Afganistanis ei ähvarda teisi riike ja on vastuvõetavalt kontrolli all Afganistani oma julgeolekujõudude poolt Afganistani riigi sees.»
Kaitseminister avaldas veendumust, et praegu strateegilisel tasandil tehtud otsuse, võimaldavad hakata vägede kohaolekut vähendama tuleval aastal ja see saab puudutama ka Eesti kaitseväge.