Eesti paistab silma eriti just üksikvanemate ja vabaabielude poolest, selgus statistikaameti analüüsist.
Eestist rohkem on üksikvanemaid vaid Lätis ja Sloveenias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksikvanemaid on rohkem vaid Lätis ja Sloveenias (Leedu kohta andmed puuduvad). Kõige vähem on üksikvanemaid Taanis, Küpsosel ja Madalmaades.
Vabaabielus elavaid paare elab Eestist veidi rohkem vaid Rootsis, näitab statistikaameti peaanalüütiku Anu Tõnuristi koostatud analüüs. Suurem osa Eesti paaridest peab vabaabielu abielu eeletapiks. See on aeg üksteise tundmaõppimiseks ning kooselu proovimiseks.
Niisiis ühelt poolt iseloomustab Eestit Põhjamaadega sarnane vabaabielude laialdase leviku trend. Teiselt poolt sarnaneme üksikemade suure osatähtsuse poolest Baltimaade ja teiste Ida-Euroopa riikidega nagu Sloveenia, Poola, Ungari ja Tšehhi.
Eestis on seaduslikult abielus vaid 39 protsenti rahvastikust, mis on madalaim näitaja Euroopa 32 riigi seas. Samuti asetub Eesti lahutatud isikute osatähtsuselt Läti järel teisele kohale – Eestis on rahvaloenduse andmetel 14 protsenti lahutatud ega ole uuesti abiellunud.
Üldiselt võibki öelda, et Lõuna-Euroopa traditsioonilisemates riikides on kõrgem abielupaaride osatähtsus ja vabaabielude ning muude kooseluvormide levik iseloomustab pigem Põhjamaid. Põhjamaid on nimetatud ka uute kooseluvormide leviku pioneermaadeks. Abielulisust seostatakse ka religiooni levikuga riigis – mida suurem osa elanikkonnast on usklikud, seda levinum ka traditsiooniline abielu ühiskonnas.
2014. aasta lõpus tegi Eurostat tarbijatele kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi, mille abil statistikaamet analüüsi koostaski.