Eksperdid: vihm on tänavuse viljasaagi enamjaolt rikkunud

Esimest korda osales võistlusel ka Lääne-Virumaa esindaja - Voore Farm OÜ. Foto: Caro / Scanpix.

Mitmete Eesti taimekasvatusekspertide sõnul on tänavuse viljasaagi seisukord kehv, eelkõige augustikuu rohkete sademete tõttu, mis ei lase vilja õigel ajal põldudelt koristada.

Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteaduri põllumajandusdoktor Malle Järvani sõnul on tänavuse saagiga lood kehvad.

«Veel juuli lõpu seisuga olid ootused väga headele saakidele, sest teraviljade seis ja potentsiaalne saagikus oli siis veel korralik,» ütles Järvan. «Augustikuu ülirikkalikud sademed aga on viinud Eesti põllumehed väga raskesse olukorda.»

Kõikjal Eestis on Järvani sõnul augusti sademetenorm tugevasti ületatud, kohati isegi rohkem kui kolmekordselt.

«Viljakoristuseks sobivaid päevi on kuu jooksul olnud vaid paar-kolm, põllud kannatavad liigvee all ega kanna masinaid. Paljudes piirkondades on teraviljapõllud ebasoodsate ilmaolude tõttu sasitud ja tugevasti lamandunud, kohati allakülvidest või umbrohtude teisesest rindest tugevasti läbikasvanud.»

Järvani sõnul on viljapead tihti alla murdunud, eriti odra puhul. «Sellistelt põldudelt on raske saaki kätte saada ka siis, kui ilmastik lähiajal peaks paranema,» märkis ta.

Teatud määral on Järvani sõnul arvatavasti õnnestunud toiduks sobivat teravilja saada neil tootjatel, kes suutsid oma talinisu varasemad sordid ja rukki koristada juba juuli lõpul või augusti esimesel kümmepäevakul.

Kestvatest sadudest tingituna on teraviljade saagi kvaliteet tugevalt langenud, märkis Järvan. «Terad lähevad peas kasvama, langemisarv ja nisul kleepvalgu sisaldus on oluliselt halvenenud ega vasta enam toiduteraviljale esitatavatele kvaliteedinõuetele,» selgitas ta.

Järvan lisas, et loodab teravilja varujatelt mõistvat suhtumist põllumeeste suhtes ning järeleandmisi toiduvilja kvaliteedinõuetes.

«Kui ilmaolud lähiajal ei parane ega võimalda teravilja koristamist, võib tekkida oht, et vili põllul rikneb kohati sedavõrd, et ei sobi enam ka loomasöödaks,» võttis Järvan kokku.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teraviljade osakonna teaduri Ilme Tupitsa sõnul on eelkõige rukkisaagid suured ja isegi suuremad kui möödunud aastatel. «Aga kvaliteeti pole ollagi,» ütles Tupits.

«Meie katsete koristus alles käib, kuigi see peaks ammu juba lõppenud olema, aga kõik asjad on vihma tõttu vähemalt kolm nädalat hiljaks jäänud,» lisas ta.

Tupitsa sõnul on raske viljasaagi suurust ennustada, kuna alles pärast vilja koristamist on näha, kui palju on üldse võimalik saada idanemiskõlblikku seemet, kui palju saagist on kvaliteetne vili ja kui palju on niisugune, mida ei ole võimalik enam kuskil kasutada.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Olav Kreeni sõnul peaksid augustis olema koristatud kindlasti kõik taliviljad ja enamik suviviljadest, kuid selle aasta augustis on koristatud hinnanguliselt vaid veerand teraviljast.

«Septembriks on seni koristamata talivili põldudel juba peas kasvama läinud ja ei sobi varsti isegi loomasöödaks, peas kasvama minemise oht ähvardab ka suviviljasid,» ütles Kreen.

Kreeni sõnul muutuvad päevad järjest lühemaks ja jahedamaks ning isegi ilusate ilmade saabudes on maa ja vilja kuivamine mitmeid päevi aeglasem kui näiteks augusti alguses.

«Tormides lamandunud viljad ei kuiva mõne vihma vahel oleva tunniga koristuskõlblikuks ja lamanduvad järjest rohkem. Pidevas niiskuses tekib aga oht seenhaigustest tekkivate mürgiste mükotoksiinide tekkeks,» märkis Kreen.

Kreeni sõnul annab sel aastal eriti teravalt tunda põllumajandusettevõtete investeeringute puudujääk. «Ei jätku kombaine põldude kiireks koristamiseks ega kuivateid märja vilja kuivatamiseks. Kütusekulu kuivatamisele on tavalisest ehk varasematest aastatest kaks-kolm korda suurem,» nentis ta.

Praegune probleem koristusega tekitab Kreeni sõnul iga päevaga mitmeid täiendavaid protsente koristuskadusid ning raske on ennustada tegelikku saaki.

Põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller ütles, et selleaastase kogusaagi kujunemist mõjutavad tugevasti lähiaja ilmaolud. «Vili on niiske, kuivatuskulud kõrged ja kaod suured,» ütles Miller. «Kogusaagi prognoos võib muutuda päevadega.»

Statistikaamet avalikustab esialgsed põllukultuuride saagi ja saagikuse andmed septembri lõpus.