Soome ametivõimudele teeb muret soome keele populaarsuse kahanemine Eestis, kus keele õppimine on jõudnud omamoodi madalseisu.
Soome muretseb huvi vähenemise pärast soome keele vastu Eestis
Kui 1990ndate keskel õppis soome keelt Eesti koolides 3900 last ja noorukit, siis eelmisel aastal oli neid vaid 1037, kirjutab tänane Helsingin Sanomat.
Huvi soome keele vastu on vähendanud valikainete arvu suurenemine ja inglise keele mõjujõud. Ka pole tunde eriti ette nähtud : soome keelt saab õppida gümnaasiumis kolmanda või neljanda võõrkeelena ehk üks tund nädalas.
Varem õppisid Eesti noored kõnekeele selgeks televisiooni vahendusel ja koolitundides õpiti grammatikat. Õpetajate sõnul on tavaline, kui laps hakkab õppima soome keelt ega tea isegi seda, mida tähendab näiteks kiitos (tänan, PM).
Ka vanema põlvkonna keeleoskus on roostes, kuna Soome televisioon pole juba aastakümneid keeleõpetajaks Põhja-Eestis.
Soome-Eesti kaubanduskoja juhatuse esimees Pasi Harttuneni sõnul hakkab kangestuv keeleoskus silma ka ärimaalimas. Eelkõige nooremad lähevad sujuvalt üle inglise keelele, selgitas ta.
«Pole juhus, et Tallinna-Helsingi laevadel pole töötamas näha 20ndates inimesi,» nentis ta.
Soomlased loodavad, et olukorda toob muudatuse järgmisel sügisel jõustuv õppeplaan, mille järgi saab soome keelt õppida teise keelena kuuendast klassist alates ja üheksa tundi nädalas.
Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretäri Järvi Lipasti sõnul raskendavad keeleõppe laienemist õppematerjalide ja õpetajate vähesus.
Eestis asuvates keeltekoolides õpivad soome keelt eelkõige need, kes tahavad Soome tööle minna. Huviliste hulgas on näiteks bussijuhte ja ehitustöölisi. Arstidele ja meditsiiniõdedele korraldatakse aga erikursusi, kus huvilised omandavad erialakeelt.