Mormoonid kopeerivad Eesti arhiive

Mormoonide Eesti ringkonna juhataja Erki Kõivu sõnul pole genealoogiliste materjalide kogumise taga mingit üleilmset vandenõu, vaid nad teevad usulisi talitusi surnute eest. Foto: Artur Sadovski

USAs Salt Lake City lähedal asub mägi, milles graniidi sisse puuritud suurtest tunnelitest leiab peaaegu kõik meie sugupuudesse puutuva kuni 17. sajandil elanud pärisorja Jaaguni välja.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed ehk mormoonid jätkavad seda tööd seni, kuni kõik meie sugupuusse puutuva leiab lisaks Eesti arhiividest ka graniittunnelist. Eestlased ei ole siiski mingid erandid – mormoonid koguvad genealoogilisi materjale üle maailma. Iseasi on, kas nad neid andmeid kõikjalt ka saavad, näiteks katoliiklike leedulaste juures jäid nad tühjade pihkudega.

Pole just tavapärane, et riigiasutused sõlmivad lepinguid usulahkudega, aga mormoonide puhul on see just nõnda. Perekonnaseisuarhiivi pidanud siseministeerium, Tallinna linnaarhiiv ja ajalooarhiiv sõlmisid lepingu mormoonidega seotud Utah' Genealoogilise Seltsiga läinud kümnendi algul.

Koostöö käigus andsid mormoonid Eesti arhiivide töötajatele koos moodsa tehnikaga ka vajaliku väljaõppe ning veelgi enam – nad tõid sisse ka miljoneid kroone.

Näiteks ajalooarhiivis kanti tänu mormoonide toele mikrofilmidele kõik selles leiduvad hingeloendid ja kirikuraamatud. Üks koopia läks Salt Lake Citysse, teine jäi aga kohapeale.

Kuni 2000. aastate keskpaigani maksid mormoonid ajalooarhiivile ühe filmitud mikrofilmikaadri eest 10 Ameerika senti, nüüd aga on mikrofilmimine lõpetatud ja needsamad mikrofilmid skaneeritakse otse arvutisse.

Nii ongi Eesti väheseid riike maailmas, kus on peaaegu kõik genealoogilised materjalid internetis huvilistele vabalt kättesaadavad. Tuhanded inimesed istuvad koduarvuti ette, et uurida otse kirikuraamatutest oma sugupuud. Nad kasutavad Saaga-nimelist veebikeskkonda teadmata, et mormoonideta ei oleks see kaugeltki valmis.

Poole Saagas leiduvast materjalist skaneerisid mikrofilmidelt arvutisse mormoonid Utah' osariigis, vastutasuks said nad ajalooarhiivilt teise poole. Riigiarhivaar Priit Pirsko jutu järgi hoidis ajalooarhiiv nõnda kokku kolm aastat.

Pool tööd ookeani taga

«Alustasime mikrofilmide digiteerimist ise ja jõudsime mõne aastaga poole peale,» selgitab Pirsko. «Siis tuli meil idee, et mormoonidel on tehnoloogiline võimekus kümneid kordi suurem ja tegime neile ettepaneku vahetada digitaalkoopiaid – nemad tegid siis kiiresti sellest teisest poolest digitaalkoopiad ja said vastu meie juba valminud koopiad.» Samasugused mikrofilmid olid ju mõlemal pool ookeani.

Pirsko sõnul viiakse praegu käimasoleva projekti raames veel digitaalsele kujule õigeusukoguduste kirikuraamatuid ja väiksemate konfessioonide kirikuraamatuid kuni vanausulisteni välja. Mormoone huvitab kõik vähegi perekonnalukku puutuv.

Peagi alustatakse mormoonide toel aga riigiarhiivis sõjaeelse perioodi kohalike omavalitsuste elanike nimekirjade digiteerimist. Arhiivi töötajad skaneerivad materjali mormoonide tehnika abil ja saadavad vastutasuks ühe koopia Salt Lake Citysse.

Tartu Ülikooli usuteaduskonna religiooniuuringute vanemteaduri Lea Altnurme andmetel ei ole keegi Eestis mormoonide tegevust põhjalikumalt uurinud. «Mulle on seletatud nõnda, et mormoonid ristivad end surnute eest,» selgitab ta.

1995. aastal anti eesti keeles välja endise mormooni Marwin Cowani kriitiline raamat «Mormoonid», mis kinnitab, et usulahu genealoogiahuvi on tõepoolest seotud nende surnute ristimise riitustega.

Töö surnud inimeste eest

Altnurme lisab, et mormoonide genealoogiahuvi taga võib lisaks nii-öelda ametlikule seletusele surnute asendusristimisest olla veel midagi, aga ta ei tea, mis see olla võiks.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti ringkonna juhataja Erki Kõiv väidab, et genealoogiliste materjalide kogumise taga pole mingit üleilmset vandenõu.

«Me teeme talitusi ka nende inimeste eest, kes on surnud,» seletab ta. «Me usume, et kõik inimesed peaks saama ristitud ja üks võimalus on teha seda maa peal. Meie templites tehaksegi tööd surnud inimeste eest.» Elav inimene on selle talituse juures surnu asemikuks – tema ristitakse surnu eest.

Kõiv rõhutab, et vaimumaailmas on siiski surnul endal vaba voli ja tahe otsustada, kas ta võtab siinpoolsuses läbi viidud talituse vastu või mitte.

«Meie anname selle võimaluse, aga kedagi ei sunnita midagi vägisi tegema,» räägib ta. «Kirik soovitab inimestel tegeleda oma sugupuu uurimisega, igaüks otsib infot oma esivanemate kohta ja ta teeb need asendustalitused ise või palub teisi või templit.»

Miks ikkagi ümbritseb mormoone säherdune salapära ja spekulatsioonid? «Kiriku tegevus on iseenesest küll avalik, aga võib-olla on spekulatsioonid tingitud sellest, et meie templisse pääsevad ainult kiriku liikmed,» räägib Kõiv.

Luterlasi häirib mormoonide tegevus hoolimata sellest, et surnute tagantjärele ristimine on nende hinnangul kehtetu. Eesti puhul käib ju jutt peamiselt luteri kirikuõpetajate sajanditepikkuse töö kopeerimisest ühe usulahu huvides.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) välissuhete referent ja avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru ütleb, et EELK taunib mormoonide tegevust. «Surnud inimesed on pühad,» ütleb ta. «See, mida mormoonid teevad, on nonsenss, aga see ei meeldi meile.»

Mis puutub väitesse mormoonide kasust genealoogiale, siis siin pühitseb eesmärk Tuhkru hinnangul abinõu. «Kas me võime olla tänu eetiliselt kaheldavatele tegudele rahul, et nüüd on meil see, teine või kolmas?» küsib ta.

Riigiarhivaar Pirsko ütleb, et tema lähtub Eesti põhiseadusest, mis ei luba teha kellelgi vahet usulise kuuluvuse põhjal.

«Mina ei ole mormoonidega nende motiivide teemal kunagi kõnelenud,» räägib ta. «Ükskõik kes – olgu see Priit Pirsko või Nils Niitra – võib võtta kirikuraamatu koopia ja minna sellega koju ning needa ja nõiduda.»

Mormoonid
•    Ametlik nimi Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik.
•    Asutas Joseph Smith 1830. aastal.
•    Keskus asub USAs Utah’ osariigis Salt Lake Citys.
•    2007. aastal oli usulahul 13,2 miljonit liiget, eelmise aasta lõpus aga 13,8 miljonit liiget.
•    Mormoonid usuvad, et Jeesus juhib kirikut läbi oma tahte ilmutuse kiriku presidendile.
•    Kiriku presidenti peetakse prohvetiks, talle allub omakorda selge hierarhiaga struktuur.
•    18-aastaseks saanud mormooni noormeestel on kohustus teha paari aasta jooksul misjonitööd.
•    Usulahul on ranged reeglid, mis puudutavad seksuaalset kasinust, tervist, paastumist ja sabatipäeva kombeid.
•    Usulahu liikmed maksavad vabatahtlikult kümnist.
Allikas: wikipedia.org