/nginx/o/2015/01/20/3695895t1h380e.jpg)
Eile õhtul kella 22.20 paiku sai politsei teate murelikult emalt, et tema 14-aastane poeg olevat erikoolist ära jooksnud ning võib viibida Põltsamaal eramajas, kus peab eeldatavasti oma kaaslastega pidu.
Politsei korraldas alaealistele haarangu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei läks selgitama, kas noormees viibib ema öeldud aadressil.
Korrakaitsjate saabudes oli nooruk teise korruse aknal, vehkis noasarnase esemega ning politseinikke silmates ähvardas nii samas majas viibinud kaaslastele kui ka politseinikele viga teha.
Majal oli lõhutud aknaklaase ning nooruk loopis aknast korrakaitsjaid mitmesuguste esemetega. Agressiivsuse põhjuseks oli väidetavasti asjaolu, et ta ei tahtnud erikooli tagasi minna.
Politseile teadaolevalt oli majas vähemalt viis inimest, sealhulgas tütarlapsi. Mõned eramus viibijatest oli niisamuti agressiivselt meelestatud ja käitusid väljakutsuvalt. Kuna agressiivne noormees oli ohuks teistele ja ka iseendale, kutsus politsei appi veel ühe patrullekipaaži, läbirääkija ja päästeametnikud.
Päästjad lõikasid ketaslõikuriga majaukse keele läbi ning korrakaitsjad sisenesid majja. Hoones olnud viis noorukit peeti kinni, vastu nad enam ei hakanud ja keegi viga ei saanud.
Majas viibinutest noorim oli 14-aastane, neiud vastavalt 16- ja 19-aastased ning ülejäänud noormehed 16- ja 17-aastased. Politsei toimetas nad jaoskonda, kus selgus, et kolm seltskonnas viibinud alaealist ja üks täiskasvanud neiu olid tarvitanud alkoholi.
Erikoolist ära jooksnud nooruk toimetati kooli tagasi, kaks noorukit anti vanematele üle ning kuna teiste laste vanematel polnud võimalik lastele järele tulla, paigutati nad esiti kainenema. Politsei alustas juhtunu kõikide asjaolude väljaselgitamiseks menetlust.
Jõgeva noorsoopolitseinik Kirly Kadastik ütles, et korda rikkunud alaealistega saab käituda väga erinevalt. Oluline on teada, et inimene on süüvõimeline alates 14. eluaastast, mis tähendab, et 14—18-aastasele võib määrata karistuse politseinik, noor võib sattuda kohtupinki või määrab talle mõjutusvahendi alaealiste komisjon.
«Siinkohal on oluline üksipulgi lahti harutada ja süüvida sellesse, mis põhjusel noored niimoodi käitusid ning kuhumaani täpsemalt ulatuvad nende tänaseks kuhjunud probleemide juured,» selgitas noorsoopolitseinik.
Ta lisas, et tavaliselt kannab vilja, kui noori mõjutada seaduskuulekale käitumisele vestluse, õpetliku loengu, vajaduse korral ka alaealiste komisjoni kaudu. Kui noor aga sealt saadud õppetunde siiski eirab ning jätkab korrarikkumisega, tuleb katsetada juba rangemaid abinõusid.
Ent ükskõik milline tuleb noori puudutav menetlusotsus, oli politsei esmane ülesanne tagada kõigi osaliste ohutus. Selle poolest oli ühegi vigastuseta lõppenud operatsioon kiire ja tulemuslik.