/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/29/394864t1hcc68.jpg)
Infotehnoloogia oskuslik kasutamine koolis peaks ühtlustama ajapikku nõrgemate ja eliitkoolide taseme, loodab eile temaatilise raporti avaldanud arengufond.
Kehv kool püüab peagi IT abil Eesti tippe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks suuremaid võimalusi, mida IT saab meile pakkuda, on et diferents hea ja halvema regiooni ja perekonna majandusliku seisu vahel väheneb,» ütles Arengufondi juht Ott Pärna.
«Visioon võiks olla selline, et Eesti parima matemaatikaõpetaja tunnid on kättesaadavad kõikidele õpilastele üle Eesti - ühtegi tehnoloogilist tõket selleks ei ole.»
Tema sõnul saaks seeläbi kõigile õpilastele kättesaadavaks nii väga hea õpetaja konspekt kui ka tema videoloengud. «See ei tähenda seda, et meil on üks matemaatika õpetaja, vaid et õpilasel on võimalus lisa saada.»
Pärna nägemuses võiks alustada pilootprojektiga, kuhu on kaasatud kolm kooli – üks pealinna eliitkool, teine linna äärest ja kolmas mõnest maakohast – ning seada eesmärgiks tõsta kõigi kolme õpetamise tase just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil võrdsele tasemele.
Arengufondi eile esitletud seireraportis IKT kasutamisest hariduses pakutakse välja teekaart, mis võimaldab Eestil muuta üldharidussüsteem klassiõppe-kesksest õpilaste keskseks.
Raporti koostamise eestvedajad Aune Valk ja Ene Koitla rõhutavad seejuures eriti vajaduse tekitada noortes rohkem õpihuvi ja arendada õpetamisviise, nähes mõlemal puhul ravimina IKTd.
Näiteks teeb raport ettepaneku tuua juba algkooli võõrkeelte eeskujul loodus- ja täppisteaduste kallak, et noori paremini reaalsuunaks ette valmistada.
Samuti soovitatakse alustada IKT lahenduste sisseviimist just loodus- ja reaalainetest, mille vastu on huvi madalam, aga mis erialade spetsialiste tulevikus kõige rohkem vajatakse.
Raporti koostajad kutsuvad üles looma ka õpetajate innovatsioonifondi, mis rahastaks pedagoogide häid ideid ning aitaks neil arvutiilmas õpilastele järele jõuda.
Haridusminister Tõnis Lukas leidis, et raportis esitatud mõtted on head ja väärivad üldjoontes teoks tegemist. Tema sõnul tuleb arvestada samas, et koolisüsteem on üsna inertne ning uued ideed võivad vajada pikemat seedimist.