Rein Raud: Kenderi süüdistamine on alusetu

Rein Raud Foto: Mihkel Maripuu

Paljud inimesed on kirjanik Kaur Kenderi toetuseks välja astunud, rõhudes, et Eestis kehtib sõnavabadus. Kirjanik Rein Raud ütles Postimehele, et peab Kaur Kenderile esitatud süüdistust ahistamiseks. 

Kirjanik Rein Raud ütles, et Kaur Kender on väga huvitav kirjanik, isegi kui tema kirjutised ei ole igale maitsele. «See seaduse paragrahv, mille alusel Kaur Kenderit ahistatakse, on minu meelest suhteliselt absurdne, sest sama paragrahvi alusel võiks ära keelata ikka väga palju kirjandust. Kaasa arvatud sellist, mis on koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjas,» märkis Raud, tuues näiteks Nabokovi «Lolita».

«Teine asi, mis mind väga häirib, on see, et seadusetekst kasutab selliseid sõnu nagu «erootiline» ja «pornograafiline» ilma sellele mingisugust sisu andmata,» ütles Raud. «Põhimõtteliselt on olemas kuskil kultuuriministeeriumi juures mingi komisjon, mis otsustab, mis on pornograafiline ja mis ei ole. Aga komisjon ei saa sellist asja otsustada,» sõnas Raud ning lisas, et keegi ei saa oma suva järgi otsustada, kust läheb piir. 

«Kui see piir on defineerimata, siis pole see seadus, mida oleks võimalik järgida. Ma näen seda kui ahistamist. Jah, loomulikult ma olen absoluutselt igasuguse lastepornograafia vastu, aga olen lugenud seda teksti piisavalt, et aru saada, millest see on. Ja see, millel see süüdistus põhineb, on alusetu,» ütles Raud Postimehele. 

Tallinna Ülikooli kultuuriteooria doktorant Tarmo Jüristo selgitas, milline on transgressiivne kunst, kuhu Kenderi teoseid liigitatakse.  «See ei ole kindlasti meeldiv lugemine, aga kahtlemata mingi osa sellest transgressiivsest kirjandusest ja kunstist tehaksegi lihtsalt šokeerimiseks,» ütles Jüristo ning lisas, et šokeerimisel on iva, miks kunstnik üritab seda teha. 

«Ühelt poolt puhtalt kultuuriteooria poole pealt võib öelda, et see on suhestumine võimuga. Suhestumine sellega, millised on need normid, millele me ühiskonnas vaikimisi allume. Transgressiivne kunst seab selliseid asju kahtluse alla,» selgitas doktorant.

Ta sõnas, et transgressiivne kunst püüab öelda, et sellised asjad nagu hirm, õudus, jälestus, vastikus on samamoodi inimeseks olemise juures olulised aspektid ja emotsioonid. Sageli võimsamad emotsioonid kui head. «Kui sa ütled, et mingi asi on õudne, siis see on teise asi, kui sa tunned õudust. See on ka see, miks inimesed vaatavad õudusfilme. Transgressiivne kunst on meetodilt afektiivne — töötab afekti, mitte kirjelduse peal. Ta ei püüa sulle öelda, et mingi asi on jäle, vaid tekitab sinus jäledust,» rääkis Jüristo ning lisas, et see pole juhuslik või õnnetu kaasprodukt. «See peabki olema vastik lugeda ning praktiliselt võimatu ühele tervele ja normaalsele inimesele lugeda,» võttis Jüristo kokku transgressiivse kirjandusžanri kirjelduse.

Jüristo nentis, et Kenderi juhtum on teema, millel on palju erinevaid nurki. Ka tema toob näiteks «Lolita», mille nimitegelane on loo ajal alla 14-aastane ning kus leidub lõike, mille puhul pole võimalik kahelda, et seal on kujutatud erootilisi situatsioone. «Paragrahvi järgi tähendab see seda, et kui sul see raamat kodus on, siis selle raamatu omamise eest võimaldab seadus karistada rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega,» ütles Jüristo, kuidas seadust tõlgendada võib.

Kenderi kaitseks on välja astunud ka mitukümmend inimest, kes on veebikeskkonda nihilist.fm üles laadinud kõnealuse «Untitled 12» kirjutise koos tekstiga, mis kannab pealkirja «Põhiseaduse vaimus». Nad rõhutavad, et kirjanikul on õigus luua ja avaldada oma loomingult vabalt, Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitse all ning selle tões ja vaimus.